Fear and Loathing

Läksin Sistersi kontserdile ilma igasuguste ootusteta, nii et vast seetõttu jäin üritusega igati rahule. Eldritch tundus olevat pandavas vormis, toss väga hirmsasti aevastama ei ajanud ja heli oli Rock Cafe kohta suurepärane. (Rock Cafe kõrvahaiget helimeest olen siin ka varem sõimanud, nii et sedapuhku jäävad tänusõnad ära ).

Aftekas Tapperis kulges langevas joones. Sel ajal kui me trammiga Tondi suunas kolistasime, jõudis lavale Horricane. Viimase kolme loo jagu me neid siiski nägime. Metsatöll oli ka, millegipärast aga ei jätnud eriti rokkivat muljet. Järjekordselt jäi nägemata Taak, ei teagi mis salapärasel põhjusel mul seda bändi väisata ei õnnestu. Ilmselt peab nad oma prioriteetide listis kõrgemale tõstma…

Kokkuvõtteks: kui oleks teadnud, et Forgotten Sunrise tuleb väljakuulutatud ajast mingi tunnikese hiljem lavale, siis oleks äkki ka Rockstarsist läbi astunud. Aga noh, jõuad sa siis ühe õhtuga kõik Kilulinna urkad läbi käia.

*

Üks teemakohane muuvi kah, “Armastuse templi” 1992 aasta väljalase:

See on liiga hea, et ainult endale jätta. Alloleval pildil on näha nälgiv vene ulmekirjanik Sergei Lukjanenko. Ja kõik seda seetõttu, et teie tema raamatuid internetis pirate!

Nälgiv Sergei Lukjanenko

Vahel tuleb huvitavaid mõtteid. Näiteks Wildi juures THI viimastest väljaütlemistest lugedes tuli mõte, et ega ometi Toomas-Hendrik ei plaani väikest Euroopa-tuuri, umbes nagu Hull-Aadu omal ajal. Eks enne seda ole muidugi kaval rahvuskaaslased kodumaale tagasi kutsuda.

Peaks googlest vaatama, kas Ärma tallu on punker juba rajamisel…

Kustutan valgeid laike oma ajalooteadvuses ja kuulan üle KMFDMi eelmise sajandi 90datel ilmunud plaate. Hetke absoluutne lemmiklugu on Today “Adioselt”. Kes osanuks arvata, et KMFDM saab maha peaaegu et tantsulooga:

Kahju ainult, et juutuubi heli on CD’ga võrreldes way kehva kvaliteediga. Loodetavasti otsustavad kohalikud fännid samuti süsteemi rippida ja KMFDMi poest plaadi osta. Mina näiteks ostsin

Postituse pealkiri on aga pärit laulust Dogma. Jutuubis on jällegi saadaval ainult mingi fännivideo, ilmselgelt peale 9/11 tehtud ja oma sisult vaat et radikaalsemgi kui lugu ise:

Sain just privasse Oracle käest spämmi, millest selgus, et ooraklel on “Commpliance and Ethics” hotlain.

See meenutab kunagist Dennetist inspireeritud nalja, et eetika on niivõrd keeruline, et peaks välja laskma eetika eneseabiraamatu. Et hädalised saaks niikaua vastu pidada, kuni filosoofiadoktor pärale jöuab.

PS. See post on tehtud mo telefonis. Eksole.

Segane aeg nõuab lisaks segastele inimestele ka mitmesuguseid plaane ja kavasid. Oma märtsiteesidega on maha saandud ka Mart Laar. Teeside kaheksas punkt kõlab niimoodi:

Suurendada võimalusi mikrolaenude andmiseks väikeettevõtlusega alustada soovivatele inimestele.

Tõepoolest, mikrolaenud on olnud väga edukas meetod vaesuse vastu võitlemisel. Teemaga tegi alguse Muhhamad Yunus, kes asutas 1983. aastal Bangladeshis pangamaja nimega Grameen. Praeguseks on Grameen oma haaret kõvasti laendanud ja lisaks mikrofinantseerimisele tegeleb näiteks külatelefonide projektiga. (Tänu sellele on pea igal teisel Bangladeshi elanikul mobiiltelefon.)

Yunusel tuli mikrolaenude idee 1976. aastal, mil ta laenas ühes väikeses külas oma taskust 42′le kohalikule elanikule $27. Millal ja mis asjaoludel tabas selline idee Mart Laari? Seda võib vaid oletada…

Tänane ja tegelikult ka eile õhtune lemmiklugu, Frontline Assembly 1995. aasta albumilt “Hard Wired“. Juutjuubis oli kahjuks ainult mingi livesalvestus:

Hea tuju kestis Vabaduse platsini. Siis kargas püsti üks vanem daam, astusin sammu kõrvale, et ta mõõda lasta, ja sain hoobilt sõimata. Et ma teda läbi ei lase. Just nagu oleks talle näkku kirjutatud, millisest uksest ta väljuda tahab ja kuhu ma tema arvates astuma pean.

*

Keskturu peatus. Seitsmekümnendates mammi, mustad übermoodsad päikeseprillid peas. Astub ukse juurde, et väljuda, ja hüüatab: “Milline huvitav auto! Kas te teate mis auto see on?!” Tema kõrval seisnud naisterahvas ei teadnud, kehitas vaid õlgu. Veider, et läbi nende prillide üldse midagi paistis, huvitavatest autodest rääkimata.

*

Bussijaama peatus. Vahekäigus jookseb kontsade klõbinal üks viiekümnendates naine, haarab korvist “Linnalehe” ja jookseb tagasi. Hetkeks meie pilgud kohtuvad, tal on kuidagi süüdlaslik ja vabandav ilme. Peast käib läbi mõte, et k-erakonna propaganda tekitab sõltuvust, umbes nagu alkohol. Ja nagu alkoholismigi puhul, sõltuvuse tunnistamine on häbiasi, sõltlasi stigmatiseeritakse. Või siis eeldavad sõltlased, et peab olema häbi.

Väidetavalt plaanib kindlustusfirma AIG teha täna teatavaks oma eelmise aasta neljanda kvartali tulemused. Numbrid on muljetavaldavad: 62 miljardit taala kahjumit. Vänge laibaleha maskeerimiseks lasi föderaalvalitsus oma eelmise laenu tingimusi lõdvemaks ja saadab sinna mutiauku täiendavad 30 miljardit taala.

Vanarahva tarkuse järgi ei ole null number, aga sellist üldist väärtuste kahanemist ja allakäiku poleks küll oodanud.

Amazonis on keegi kaunishing pannud KMFDM‘i plaadi “Hau Ruck” alla sellise kommentaari:

This cd had inappropriate language on it and no parental advisory.

ROTFL, nagu väljamaal õeldakse. Ehk andis see kodanik “Hau Ruck’i” mõnele lapsele kuulata, nii et loodetavasti on nüüd üks noor hing kapitalistliku roosamanna käest päästetud.