Fear and Loathing

Nädalavahetus oli tänu mu ISP pingutustele suhteliselt internetivaba. Praeguseks on suurem ummistus meilboksides likvideeritud ja riideris on kõigest ~150 lugemata Olulist Postitust

• Tundub, et sõnusin reedel ära, Edward Hugh tegigi Eestist juttu: Eesti kael lätilikus silmuses.
• Mida arvab üks tänapäeva teismeline Sony Walkmanist
• Suri kuulus inimene
• Scientific American majandusmullide tekkimisest ja lõhkemisest
• Teeme ise röstri. Sõna otseses mõttes ise, alates rauamaagi hankimisest ja töötlemisest…
• Omaaegsed küttide ja korilaste ühiskonnad olid äärmiselt vägivaldsed
• Cicero: britid on liiga rumalad, et olla head orjad
• Maailm vananeb
• Kas järgmine panganduskriis on küpsemas Hiinas?

Kogu maailma lapsed hingavad kergendatult — tuntud pedofiil onu Michael on meie hulgast lahkunud, loodetavasti lõplikult. Kuigi olgem ausad, on ka vastupidiseid kõlakaid.

Olen täna Jacksoni teemalist hüsteeriat jõuliselt eiranud, sellest hoolimata pääsesid mõned artiklid spämmifiltrist läbi. Kõigepealt ajas Jacksoni surm juhtme kokku internetil.  Siis avasin üle pika aja Guardiani feedi, kus esimesena vaatas vastu Hadley Freemani lugu sellest, kuidas Jacksoni surm ei ole samasugune harras moment, kui oli seda Diana surm.

PS. Kõik onu Michaeli surma üle halajad peaks panema kohustuslikus korras (üle) vaatama Martin Bashiri dokumentaalfilmi, kus kallis kadunuke räägib sellest, kuidas ta jagas voodit 12 aastase vähihaige Gavin Arvizoga.

PPS. Kohustuslik jutjuubi video asemel sobib hästi laul nimega “Bag of Weed” Family Guy 7. hooajast, kus on onu Michaeli otsesõnu mainitud. Aga noh, sellest laulust olen juba jõudnud kirjutada…

Edit: Ezra Klein, arvab, et ainus mis jääb on muuska. Oh oidku selle eest…

Veel üks edit: Iraani ajatolla Mis-ta-nimi-nüüd-oligi ja Mark Sanford ilmselt tänavad Michaeli kuna tema surma töttu jääbi nii see kui ka too olulise meediakajastuseta…

Ja veel üks edit: Popikuningas ja sotsiaaldemokraatia.

Poleks mitte uskunud, et kunagine lugu kelner Jürist ja pilastatud kotletist siiani kirgi kütab. Lugupeetud keskerakondlased, see, kelle kotletile sülitati, ei olnud Edgas Savisaar! No ja kui partei peajoon käsib restoranides ülbamas käia, siis oleks ehk aeg partei peajoont muuta. Ajakirjandusega norimisest rääkimata…

Keskerakondlik link jõudis minuni läbi Sergo kommentaari.

Sellal kui meil siin inimesed sambaid avasid ja end kuradikesteni juua üritasid, on nemad seal bloginud ja muidu huvitavaid artikleid kirjutanud nigu segased. Väike valik:

• Miks ei kasuta Ameerika konservatiivne ajakirjandus sõna ‘piinamine’
• Scneier turvalisusest: Petuskeemide psühholoogiast
• Kas paljad naised on kõik ühesugused: elu stringides
• Kas Läti on uus Argentina? Sama jutu seletab veidi populaarsemalt lahti FT Alphaville –  Läti Achilleuse kand: deposiidid
• VoxEU’s hakkas silma ka muud huvitavat. Käesoleva majanduskriisi jooksul on valik arvamus pöördunud migrantide vastu, kuna nad on heaoluriigile täiendav majanduslik koorem. Paremäärmusluse poole liikumise asemel tasub kaaluda ka teist lähenemist, migratsiooni ja heaoluriigi lahtisidumist
• Scientific American: majandusmullide tekkimine ja lõhkemine

Pildi tegi R. oma isikliku telefoniga.

Piinamised Alžeeria sõja päevil

Kas Google muudab  meid rumalaks?

Sularahata majanduses on negatiivsed intressimäärad võimalikud

John Yoo vastane kohtuasi on üks väheseid võimalusi USA poolt “terrorismivastases sõjas” toime pandus piinamiste asjus mingi vastutuse loomiseks

Ning lõppeks, miks meeldivad liberaalsetele blogijatele kõikvõimalikud graafikud? Vastus on siin.

Tänasest töölepingu seaduse vastuvõtmisest kirjutab EPL niimoodi:

Lisaks viimse kui üheni saalis viibinud vähemuskoalitsiooni poliitikutele andis oma hääle töölepinguseaduse vastu võtmise poolt ka roheliste fraktsiooni kuuluv Maret Merisaar.

No mis ma oskan õelda, rohelised on poliitilise süütuse kaotamisega kuidagi väga hoogu läinud. Huvitav, kas proua Merisaar viskus ise laskeavale või oli see partei raudne tahe, mis ta sinna ajas?

Tegelikult ei imestaks üldse, kui enne valimisi käbipartei ja rohelised avastavad, et neil on ikkagi väga palju ühist (käbid?) ja Strandberg saab loa oma leivakoti oravate riiulinurgale toetada.

Pilt on muidu võetud friigikogu veebist.

Eile siis tõstis friigikogu käibemaksu 2% võrra. Sellega seoses tekib kaks küsimust:

1. Millal tekivad meil esimesed tarbimispõgenikud?
2. Kas loodetud täiendav maksutulu ka tegelikult laekub?

Teine küsimus ei ole niisama laest võetud. Vaatame näiteks viimaste aastate Saksamaa jaekaubanduse tulemusi:

Aastal 2007 tõstis Saksamaa oma käibemaksu määra 3% võrra. Sellest alguse saanud jaekaubanduse mahtude langus on seda muljetavaldavam, et 2007 oli Saksamaal majandusliku buumi aasta. Tahaks loota, et meil käibemaksu tõstmisest tekkiv käibe langus on ajutine ja ei too kaasa pikaajalist trendi.

Pilt on tegelikult pärit Edward Hughi artiklist “The Clock Is Ticking Away Under Latvia”, seal on pikemalt seletatud, mis on sellise langeva trendi põhjusteks ja mida need põhjused Lätile (ja tegelikult ka meile) võivad tulevikus kaasa tuua.

Kui poleks olnud EPLi lugu Eesti Posti järjekordsest sigadusest, siis oleks ma täna saabunud pakiteatega homme Toompuiestee kandekeskusesse kõmpinud. Või mida oleks teie sellise pakiteate peale teinud:

Nüüd aga on mul meeldiv võimalus homme nende klienditelefonile helistada. Emailima ei hakka, see pole üldse kindel, kas nad seal lugeda ja kirjutada mõistavad, infotehnoloogiliste vahendite valdamisest rääkimata

Ameerika parim kristlane Betty Bowers seletab allpool olevas videolõigus, milline on abielu Piibli kohaselt: