Sotsialiseeritud meditsiin
Jänkistanis on käimas väitlus üldise (riikliku) tervisekindlustuse teemadel. Kuigi nende probleemid on meie omadest mõneti erinevad (nemad hakkavad riiklikku tervisekindlustust looma, meie ilmselt varsti kaotama), on selles väitluses sündinud nii mõnigi huvitav blogipostitus. Täna sai Matthew Yglesias maha ühe sellisega, allpool väike tsitaat.
Kõigepealt naiste oodatav eluiga Venemaal:
Graafiku põhjal jõuab Yglesias sellisele järeldusele:
But the point, broadly speaking, would be that the dread U.S.S.R. actually did a perfectly decent job of providing the sort of goods—health care, basic education, subways, nuclear missiles, vast prison camps, satellite launch vehicles—that in most democracies are provided by the state. It did a bad job of providing things like appealing clothing, consumer electronics, popular entertainments, cars, etc. that are generally provided by the private sector. In Cuba everyone’s dirt poor and generally leave crappy lives with few goods, but the literacy rate is high and the state of public health is excellent considering the poor overall economic situation. And even in the United States, about half of health care is financed by the state—a free market approach to senior citizens would be a disaster.
Yglesiase jutu üldisem taust on see, et mõne vabariiklaste partei paremäärmuslase arvates viib üleüldine riigi poolt pakutav tervisekindlustus ‘meerikamaa otseteed sotsialismi, mis on muidugi paha-paha. Samas, nagu Yglesias ülalpool osutab, on mõningad sotsialistlikud režiimid tüüpiliselt riigi poolt pakutavate kaupade ja teenuste loomise ning jagamisega päris hästi hakkama saanud 
I. Kuuba või Nõukogude Liidu toomine sellesse debatti on lihtsalt rumal. Igasugused andmed hindamaks nende süsteemide kvaliteeti ja tulemuslikkust on väga puudulikud.
Efektiivsuse ja kulupoole hindamiseks pole andmeid üleüldse. Kui puudub aga võimalus hinnata, mis nende süsteemid maksma läksid/lähevad, siis pole neist ka midagi praktilist õppida.
2. Eurooplasena ei maksa väga selle poolt olla, et ameeriklased oma meditsiinisüsteemi samasuguseks kujundavad kui meil siin on. Meie (eurooplaste) jaoks on tegu kasuliku tehinguga. Kõik uued ravimid, meditsiinitehnika, uued protseduurid ja ravivõtted tulvad Ameerikast. Kuna kõik uus on alati kallis, siis ameerikalsed maksavad meditsiini eest rohkem. Aga aja jooksul muutub kõik uus odavamaks – economy of scale, masstootmine, standardiseerimine, riskide vähenemine. Praktikas näeb see välja nii, et ameeriklased saavad need uued asjad küll esimesena ja edestavad ülejäänt maailma natuke raskete haiguste ravil, kui mõni aastat hiljem jõuavad need asjad juba odavamal kujul ka Euroopasse. Meie jaoks on see oluline kokkuhoid.
NLiidu ja Kuuba jaoks oli see süsteem muidugi eriti magus. Euroopa ikkagi ostab, küll odavamal, aga ikkagi ostab, siis NLiit ja Kuuba lihtsalt varastasid meditsiinis toimundu uuendused. Varaste ühiskonnad omandit ju ei armasta ninbg tõsiasi, et keegi teione on maksnud uute ravimite, uute tehnikate juurutamise eest, neile korda ei läinud.
Lõppkokkuvõtets võib öelda, et kui Ameerika tõepoolest läheb ka läbi meditsiini ratsioneerimise teed nagu Euroopa, siis me ei pruugi enam meditsiiniinnovatsioonile niimoodi ja nii odavalt ligi pääsed anagu praegu.
mihkel
juuli 10, 2009 at 10:31 e.l.
Ega ma ei ole viitsinud eriti ameeriklaste meditsiinidebatti eriti jälgida. Vabariiklaste sonimine sotsialismi teemadel näib olevat katse seda debatti üle võlli ajada, nagu tegelikult ka Yglesiase vastus neile.
Kõik uued ravimid, meditsiinitehnika, uued protseduurid ja ravivõtted tulvad Ameerikast.
Julgen kahelda, kas kogu meditsiini alane innovatsioon ikkagi Ameerikast tuleb. Midagi toimub ka meil siin ja neil seal aasias.
priitp
juuli 12, 2009 at 6:43 p.l.