Fear and Loathing

[L] Talis Kitsing mõrvati?

***

Puutusin Kitsinguga kokku kunagi Riveta päevil, enne seda, kui ta baari-saates surematu kuulsuse omandas ja selle kuulsuse tõttu treeneri ametist lahti tehti. Esimese hooga tuleb pähe kaks võimalust, kuidas isand Laiapea ja EIP’i tegelaste juttu seletada:

1. Peale treeneriametist vabanemist kasvatas Kitsing endale veel ühe aju
2. Mingi hetk röövisid kurjad tulnukad vaese Talise ja tema asemel hakkas tegutsema mingi kõvasti intelligentsem robot

Kolmas võimalus on tegelikult ka, aga seda ei hakka ma otse välja ütlema

Kirjutan siin dokumenti ühe süsteemi varundamisest ja taastamisest. Sihtgrupiks need, kes arvutit näevad esimest korda, kuid sellest hoolimata omavad hirmsat tahtmist disaster recovery‘t teha. Muuhulgas sain esimese hooga maha sellise lausega:

Allpool on mõned riskid koos õpetusega, mida peale riski realiseerimist teha.

Päris huvitav kirjaviga, kas pole? Ühelt poolt, ega ma nüüd nii skeptiline ka teatud kodanike suhtes ole. Samas on jällegi see oracle-l’i lõim kenasti värskelt meeles

On ajaratas ringi käind ja nii olen viimasel ajal tegelenud nende asjadega, millega kümme-viisteist aastat tagasi sai niiõelda professionaalset tegevust alustatud. Jaman kodukootud monitooringuga ja kirjutan Perlis skripte. Tegelt oleks võinud need skriptid ka Lispis kirjutada, niiõelda kiusu pärast, aga kuna aeg on raha, siis sai mindud Perli teed. Ah jaa, Nagios tundub olevat uue sajandi nähe, eelmise aastasaja 90date lõpust sellist asja nagu ei mäleta…

Tegelikult oleks see päris lahe: Nagiose plugin, mis tõmbab käima Emacsi, mis tõmbab käima ühe Emacs Lispi skripti, mis omakorda Teeb Midagi. Asja veelgi overenžineerimiseks tuleks vast J2EE otsa mõni freimvöörk ehitada.

Aga pealkirjas tsiteeritud luulerida on pärit ühest perli haikust:

print STDOUT q
Just another Perl hacker,
unless $spring

Pärit on see kaameli-raamatu teisest trükist (1996), autoriks ilmselt Larry Wall.

Enne avanes tahiti.oracle.com’i peal selline pilt. Näib, et Oracle on majanduslanguse viljastavates tingimustes ka ikalduste korraldamise outsoorssinud…

Vahepeal ebatervet elevust tekitanud uudis pangandussektori kosumisest osutub lähemal vaatlusel (ülla-ülla!) millekski hoopis huvitavamaks.

Võtame näiteks pealkirjas mainitud pangamaja, mis nihutas enne esimese kvartali tulemuste avaldamist oma rahandusaasta algust. Eelmine rahandusaasta lõppes Goldmanil 30.11.2008, uus algas 01.01.2009. Vahele jäi detsember, mis ei kajastu üheski aruandes. Detsembris juhtus Goldman Sachsi jaoks kaks olulist sündmust:

• Maha kanti $1.3 miljardi eest toksilisi jäätmeid.
• AIG jagas laiali osa maksumaksja käest beilautimise ettekäändel näpatud rahast. Ilma selleta oleks Goldman Sachsi kaotused olnud ilmselt veelgi suuremad.

Täiesti hämmastav, kuidas mõnedel on annet pabulatest kulda toota. Või on siin äkki mr. Paulsoni karvane käsi mängus? Igatahes finantssektori kosumise moodi see küll eriti välja ei näe…

Õigluse huvides olgu mainitud, et ka Wells Fargo on viimasel ajal tegelenud veidrate asjadega.

Via Barry Ritholz.

Väidetavalt plaanib kindlustusfirma AIG teha täna teatavaks oma eelmise aasta neljanda kvartali tulemused. Numbrid on muljetavaldavad: 62 miljardit taala kahjumit. Vänge laibaleha maskeerimiseks lasi föderaalvalitsus oma eelmise laenu tingimusi lõdvemaks ja saadab sinna mutiauku täiendavad 30 miljardit taala.

Vanarahva tarkuse järgi ei ole null number, aga sellist üldist väärtuste kahanemist ja allakäiku poleks küll oodanud.

Üks osa Obama tervisekindlustuse ümbertegemise plaanist on hakata kokku hoidma mitte eriti hästi töötavate ravimite arvelt. Nii on stimuleerimisseaduses ette nähtud 1.1 miljardit taala võrdlusuuringute tegemiseks, et mis ravikuurid töötavad ja millised mitte. Otse muidugi on see tagajalgadele ajanud ravimitööstuse, kes näeb taolistes uuringute taga vaat et kommunismitonti luuramas.

Ei, noh, mina saaks ka tigedaks, kui valitsus niimoodi kliendibaasi kallale läheb

Via Paul Krugman.

Guy Kawasaki raamatu “Reality Check” peatükis “The Lies of Engineers” on selline lõik:

“It works on my machine.” And “my machine” is probably the only computer in the world that it does work on.

Sellised mõtteavaldused ei ole paraku ainult ‘meerikamaa veidrus. Eelmises töökohas oli meil süsadminnide toas seinale kleebitud väljatrükid parematest paladest arendajatega peetud kirjavahetusest. Muuhulgas oli seal selline mõttetera: “Aga meil arenduses see töötab!”

Iga kord kui sellele lausele mõtlen, tõuseb mul vererõhk. Klient ei maksa arenduspartnerile selleks, et tarkvara arenduskeskkonnas töötaks. Klient maksab selleks, et tarkvara töötaks tootekeskkonnas ja oleks võimalik ajada äri. Aastaid tagasi, kui ma noor ja roheline olin, siis ma ühele partnerile seda ka ütlesin. Millegipärast olid selle partneri esindajad seepeale hirmsasti solvunud ja väidetavalt olevat neil üks lilleke siiani minu peale tige.

Mis oli aga eriti huvitav, see minu ütlemine tekitas meie majas piraka skandaali. Arendusosakonna juhatajanna oli äraütlemata tige, et kuidas ma ikka julgesin ja nii ometi ju ei tohi headele inimestele õelda. Vot nii! Õnneks on praeguseks sellest firmast läinud nii tema kui ka mina, ja ametialaselt me kokku ei puutu/ei pea puutuma.

Nii et palju õnne, kallid arendajad!

Sam Huges on kirjutanud pika loo sellest, kuidas väljendada SQLi vahenditega kahe inimese abielus olemise fakti. Ja kuidas puutub see homoabielusse? ” . . . by far the least plainly bigoted [objections to gay marriage] . . . are the bureaucratic ones. To be blunt, the systems aren’t set up to handle it.

Igatahes, päris naljakas ja teravmeelne lugu, soovitan soojalt. Isegi mõned kommentaarid on päris asjalikud Via Log Buffer #125: a Carnival of the Vanities for DBAs