Fear and Loathing

Vaatasime pühapäeva õhtul sõpradega Family Guy seitsmenda hooaja osi. Neist üks, “420“, läks kuidagi hinge. Eriti pani heldima Briani kanepi legaliseerimise kampaania.

Lisaks tõi see episood meelde reede õhtu, kus meie katse pargis piknikku pidada lõppes politsei eest pagemisega, nii et  I. ei julgenudki veini välja võtta. Lisaks hädaldas I. hiljem pikalt, et neil Luksis küll sellist asja ei ole, et mis riigis me küll elame. (Eks ole. Teame küll, mis riigis me elame…) Ta olla Luksis näinud politseid täpselt ühe korra piknikulist tülitamas: üks onu oli magama uinunud ja mingi hetk käis politsei küsimas, et kas kõik on ikka korras ja ega midagi juhtunud ole. Kõik oli siiski korras, politsei jalutas edasi ja onu jätkas magamist.

Hiljem asjaolusid vaagides jõudsime järeldusele, et eestlased on siiski oma riiki ja poliitikuid igati väärt. Vot nii.

***

Allolev laul on pärit ülalmainitud Family Guy seeriast. Tervitusega reedel meie kõrval istunud seltskonnale, kelle piibus oli midagi enamat, kui tubakas…

Nagu näiteks see. Või peaks ütlema, et paneb revolvri järgi kobama? Mida iganes…

Menüüs on täna Christian Drouin “Calvados Pays d’Auge”. Mõnes mõttes täiuslik jook mis balansseerib piiril, millest ühele poole jääb räme õunapuskar ja teisele poole hõrk, kerge raha kõrvalmaitsega õilis jook.

Ja otse loomulikult ei saa selle rüüpe kõrvale halba muusikat tarvitada, seetõttu on täna päevakorral (taas) :wumpscut:‘i plaat “Dried Blood of Gommorrha”. Siinkohal ka väike maitseproov (ei mäletagi, kas olen neid :wumpscut:’i lugusid siia varem postitanud). Kõigepealt “Dying Culture, First Movement”, kvaliteet pole kahjuks eriti hea…

Koos “Black Deathiga” on see üks karmimaid lugusid alamžanris. Youtubest leitud versioon pole küll see, mis tollel plaadil. Aga seda lahedam:

“Turns Off Pain (Recommended Version)” on aga üks äraütlemata lahe lugu armastusest:

Väga lihtne: kalahaisu järgi. Kuigi eeldaks, et restoran paneb oma uksele suure sildi, et nad surströmmingut pakuvat.

Sattusin eile esimest korda Kuressaare hotell “Meri” restorani. Ja mis seal salata, ootasin oluliselt enamat. Kalahaisu kannatas tegelikult ära, kaheksakümnendate stiilis ersatsinterjööri kah, ja pitsa oli Kuressaare kohta enam-vähem. Aga ikkagi, sellist asutust nimetatakse veel restoraniks…

(Sillul on mingi imelik kirg kohaliku rämpstoidu järele, nii et La Perla praakus seetõttu välja. Tõepoolest, miks tahavad inimesed mitte eriti head ja samas mitte eriti odavat toitu? Täiesti hoomamatu…)

Mõtlesin enne tänaõhtust Tharaphita kontserti veidi temaatilist soojendust teha, aga vöta näpust. Youtube oli selles osas täiesti võimetu. Eitea, on see nüüd autoriõiguslaste maffia tegevuse tagajärg, või mis…

Seetõttu on allpool ühe teise tänase lemmiku, Gothministeri, muuvi.

Edit: Kes otsib, see leiab. 10k eestlast:

Hea tuju kestis Vabaduse platsini. Siis kargas püsti üks vanem daam, astusin sammu kõrvale, et ta mõõda lasta, ja sain hoobilt sõimata. Et ma teda läbi ei lase. Just nagu oleks talle näkku kirjutatud, millisest uksest ta väljuda tahab ja kuhu ma tema arvates astuma pean.

*

Keskturu peatus. Seitsmekümnendates mammi, mustad übermoodsad päikeseprillid peas. Astub ukse juurde, et väljuda, ja hüüatab: “Milline huvitav auto! Kas te teate mis auto see on?!” Tema kõrval seisnud naisterahvas ei teadnud, kehitas vaid õlgu. Veider, et läbi nende prillide üldse midagi paistis, huvitavatest autodest rääkimata.

*

Bussijaama peatus. Vahekäigus jookseb kontsade klõbinal üks viiekümnendates naine, haarab korvist “Linnalehe” ja jookseb tagasi. Hetkeks meie pilgud kohtuvad, tal on kuidagi süüdlaslik ja vabandav ilme. Peast käib läbi mõte, et k-erakonna propaganda tekitab sõltuvust, umbes nagu alkohol. Ja nagu alkoholismigi puhul, sõltuvuse tunnistamine on häbiasi, sõltlasi stigmatiseeritakse. Või siis eeldavad sõltlased, et peab olema häbi.

Üks osa Obama tervisekindlustuse ümbertegemise plaanist on hakata kokku hoidma mitte eriti hästi töötavate ravimite arvelt. Nii on stimuleerimisseaduses ette nähtud 1.1 miljardit taala võrdlusuuringute tegemiseks, et mis ravikuurid töötavad ja millised mitte. Otse muidugi on see tagajalgadele ajanud ravimitööstuse, kes näeb taolistes uuringute taga vaat et kommunismitonti luuramas.

Ei, noh, mina saaks ka tigedaks, kui valitsus niimoodi kliendibaasi kallale läheb

Via Paul Krugman.

Tänased head soovid edastab ansambel Must Missa. Mis sobiks tänasesse päeva paremini kui nende “Koolita kristlast kirvega”?

Nagu selgus täna sf2001 listis, ei saa emod kosmost hõlvata, sest nad hakkavad enne nutma ja lõikavad endal veenid läbi.

Lõikamisega seoses meenus Bujoldi Milesi-seerias esinev aparaat nimega “hand tractor”. Tundub olevat väga abiks riistapuu, küll võetakse sellega vangide seljast nahka (“Borders of Infinity”), küll traageldatakse sellega närve kokku (see oli vist “Barrayar”), küll nõelutakse niisama haavu (konkreetseid näiteid hetkel ei meenu ). Ühesõnaga, emod seda ostaksid.

Ah jaa, kui ma nüüd õigesti mäletan, lubas V-kirjastus Bujoldi “Shards of Honor’i” millalgi ka maakeeli välja anda.

***

Aga muidu on olnud erakordselt sitt nädal, tänan küsimast. Loodetavasti ei hammusta tige klient homme mind või Prantsusmaalt spetsiaalselt nende jaoks kohale toodud spetsialisti ninast. Potentsiaali tundub igatahes olevat.

Avastasin täissuitsuvorstilt “Saaremaa” hiljuti sellise kirja:

100g toote valmistamiseks on kasutatud:
veiseliha 88g, sealiha 29.5g

Kuhu kaob 17,5g liha, võib ainult oletada.

***

Reedene “Sõpruse puiestee” Rock Cafe’s oli täielik katastroof. Selle urka resideeruv kõrvahaige oli saanud oma maitse järgi helipuldi nuppe keerata, nii et Vainola laul ei kostnud muu müra seest eriti välja. Küsisin veel enne lahkumist puldi taga valvavalt nagalt, et miks niimodi? Vastus oli see, et ega tema ei tea, see oli enne nii pandud.

Tegelikult on vaja päris tõsist annet, et spst’st metallibänd teha. (Nagu oleks järjekordne koorem emeksi väravast sisse sõitnud, tavatseb üks mo tuttav selle kohta õelda.) Umbes sama tulemuse saab, kui xmms’is ekvalaiseri nuppe suvalises suunas liigutada, ja midagi pidi seal ka üle võimendama… krt, ei mäletagi enam kuidas selleni jõudsin. Igatahes, vähe kobedama helitehnika puhul jääb minu oskustest sellise tulemuse saavutamiseks väheks.

Olin jupp aega internetist eemal: neljapäeval olin Pärnus, reedel Riias, laupäeval tegin unevõlga tasa ja pühapäeval lugesin Rothfussi. Seetõttu tuli täna lõuna paiku mõningase üllatusena, et omavahel on tülli pööranud kaks üsna isemoodi huumorit viljelevat blogi. Samuti tundub jätkuvalt heas vormis olevat vahepeal sf2001 listis usinalt keelekorraldusega tegelenud TP. Eks jälgime huviga, mida tulevik toob.

Kuigi ühelt teatud dünaamiliselt duolt tahaks küsida, et kas nende eramud on ikka miinipildujatule vastu kindlustatud? Kui Spämmijänku elukaaslane on tõesti see, kelle pilt dünaamilise duo blogis üleval on, siis võib sellist kindlustust hädasti vaja minna.

***

Kes veel ei ole märganud, siis Wall Streetil kisub paanikaks kätte ära. Äsja lusika nurka visanud Lehmann Brothersil on võlgu 613 miljardit ja varasid 639 miljardit dollarit. Suurim kindlustamata laenuandja on Citigroup 138 miljardi dollariga. Ei tahaks hakata ennustama, et kas Citigroup on järgmine kelle aktsia vabalangusesse läheb. Ühe ennustusega sain täna juba vastu pükse — naftabarreli hind pudenes alla 100 dollari, praegu maksab sweet crude 97.01 dollarid barrelist.

Huvitav, kas peaks säästud maha müüma ja maale ära kolima?