Fear and Loathing

Näib, et isamaalisuse abil annab tänapäeval müüa kõike, kaasa arvatud Kosmikuid. (Ja Leedo parklat muidugi ka, aga see on juba veidi teine teema.) Või nagu ütleb Mart Koldits:

Muusikalise poole eest seisab hea ansambel Kosmikud. «Ansambel esitab lugusid nii etenduse ajal kui ka selle eri osade vahel,» ütles Koldits. «Kõlavad laulud nende seni viimaselt, üsna isamaaliste sisuga plaadilt.»

Päris huvitav, mis AMJOB‘i peal see “üsna isamaaline” siis on, “Lydia Koidula haud” äkki?

Tegelikult lahendas Kolditsa sõnavõtt ühe olemusliku probleemi: Kosmikuid tahaks näha küll, samas ülejäänud tantsu ja tralli kogeda ei tahaks. Kui Kosmikud on mõõda Leedo parkla avaüritust laiali määritud ja pealegi veel “üsna isamaalise” sisuga, siis peab ikkagi nende ülejärgmist kontserti ootama…

Puhkuse esimene päev on önnelikult seljatatud, aeg on esmavajaduste rahuldamise ahelat mööda edasi liikuda

Kõigepealt head uudised.  Bändi juures on tagasi Tim Skold, sedapuhku peamiselt trummitehnikuna. Saundi poolest on “Blitz” tõesti veidi raskem kui, noh, näiteks “Tohuvabohu“.

Edasi halvad uudised, mida on paraku oluliselt rohkem. Mitmed lood on niiõelda lapitehnikas, mõni on kokku pandud huvitavamatest tükkidest (“Never Say Never”), mõni on kokku traageldatud suise jamast (“Bait & Switch”). Kurguhääleja jorisev Sascha Konietzko ja taustaks piiksuv Lucia meenutab pigem The Sisters of Mercy‘t, “Dominion/Mother Russia” ja “Temple of Love” tunduvad olevat peamised inspiratsiooniallikad. Ei, see ei ole kompliment: Sisters originaalis meeldib mulle way rohkem, kui KMFDMi tribuut.

“Davai” on lugu, kus albumi vahelehe väitel laulab Konietzko vene keeles. No kes oleks seda osanud arvata! Igatahes on “Davai” KMFDMi selle sajandi üks kehvemaid lugusid. “Bitches” peaks olema selge iroonia:

We’re Only In It For The Money
To Dip Our Fingers In Your Honey
We Pretend To No End
We Are Bitches For Your Riches

Samas suudab Konietzko selle maha laulda täiesti surmtõsiselt. Võta või jäta!.. seda enam, et Eldritch kummitab selle loo ajal kuidagi eriti võimsalt. “Me & My Gun’i” tekst on sedavõrd lapsik, et vesi tuleb silma. Samas on see albumi muusikaliselt üks huvitavamaid lugusid. Ühesõnaga, kui teksti mitte jälgida, siis pole viga. Selle loo seos NIN‘i looga “big man with a gun” jääb ka lahkamata, kuna siis tuleks jälle piinlikusest vesi silma.

Ja “Take’m out” on puhas tehno. Ach ja, albumi tugevaim lugu on kaver The Human League loost “Being Boiled”.

Kokkuvõtteks: parem kui eimidagi, kuid mitte oluliselt.

Sellal kui ma eile õhtu teed jõin, Kraftwerki kuulasin ja Sapkowskit lugesin, olla Moskvas toimunud järjekordne Eurovisioon. Mingi hetk kilkas R., et “hea friikshow venelastel, mingi fukin tsirkus on evrovisionil”, ei viitsinud isegi küsida, et kas on midagi sellist nagu alati, või on venelased täiendava innovatsiooniga maha saanud…

Aga Sapkowski “Blood of Elves” on täiesti loetav, parematel hetkedel meenutab Cooki Musta kompanii lugusid. Tegelikult on see kõva kompliment, tavaliselt käivad mulle haldjad ja pägalikud tõsiselt närvidele

Lõppu väike muusikatervitus Eurovisioonisõpradele, Kraftwerki “Neoontuled”. “Das Model” oleks tänavust võitjat arvestades ehk liiga otseütlev

Mõtlesin enne tänaõhtust Tharaphita kontserti veidi temaatilist soojendust teha, aga vöta näpust. Youtube oli selles osas täiesti võimetu. Eitea, on see nüüd autoriõiguslaste maffia tegevuse tagajärg, või mis…

Seetõttu on allpool ühe teise tänase lemmiku, Gothministeri, muuvi.

Edit: Kes otsib, see leiab. 10k eestlast:

Läksin Sistersi kontserdile ilma igasuguste ootusteta, nii et vast seetõttu jäin üritusega igati rahule. Eldritch tundus olevat pandavas vormis, toss väga hirmsasti aevastama ei ajanud ja heli oli Rock Cafe kohta suurepärane. (Rock Cafe kõrvahaiget helimeest olen siin ka varem sõimanud, nii et sedapuhku jäävad tänusõnad ära ).

Aftekas Tapperis kulges langevas joones. Sel ajal kui me trammiga Tondi suunas kolistasime, jõudis lavale Horricane. Viimase kolme loo jagu me neid siiski nägime. Metsatöll oli ka, millegipärast aga ei jätnud eriti rokkivat muljet. Järjekordselt jäi nägemata Taak, ei teagi mis salapärasel põhjusel mul seda bändi väisata ei õnnestu. Ilmselt peab nad oma prioriteetide listis kõrgemale tõstma…

Kokkuvõtteks: kui oleks teadnud, et Forgotten Sunrise tuleb väljakuulutatud ajast mingi tunnikese hiljem lavale, siis oleks äkki ka Rockstarsist läbi astunud. Aga noh, jõuad sa siis ühe õhtuga kõik Kilulinna urkad läbi käia.

*

Üks teemakohane muuvi kah, “Armastuse templi” 1992 aasta väljalase:

Kustutan valgeid laike oma ajalooteadvuses ja kuulan üle KMFDMi eelmise sajandi 90datel ilmunud plaate. Hetke absoluutne lemmiklugu on Today “Adioselt”. Kes osanuks arvata, et KMFDM saab maha peaaegu et tantsulooga:

Kahju ainult, et juutuubi heli on CD’ga võrreldes way kehva kvaliteediga. Loodetavasti otsustavad kohalikud fännid samuti süsteemi rippida ja KMFDMi poest plaadi osta. Mina näiteks ostsin

Postituse pealkiri on aga pärit laulust Dogma. Jutuubis on jällegi saadaval ainult mingi fännivideo, ilmselgelt peale 9/11 tehtud ja oma sisult vaat et radikaalsemgi kui lugu ise:

Tänane ja tegelikult ka eile õhtune lemmiklugu, Frontline Assembly 1995. aasta albumilt “Hard Wired“. Juutjuubis oli kahjuks ainult mingi livesalvestus:

Amazonis on keegi kaunishing pannud KMFDM‘i plaadi “Hau Ruck” alla sellise kommentaari:

This cd had inappropriate language on it and no parental advisory.

ROTFL, nagu väljamaal õeldakse. Ehk andis see kodanik “Hau Ruck’i” mõnele lapsele kuulata, nii et loodetavasti on nüüd üks noor hing kapitalistliku roosamanna käest päästetud.

Family Guy kipub vägisi maha käima. Süžee muutub üha pinnalisemaks ja see sketšide rida mis asemele on tulnud, pole tihtipeale kuigi teravmeelne või naljakas. Aga vahel näkkab neil ka praegu. Nagu näiteks see Peteri sodoomia-laul: