Sotsialiseeritud meditsiin
Jänkistanis on käimas väitlus üldise (riikliku) tervisekindlustuse teemadel. Kuigi nende probleemid on meie omadest mõneti erinevad (nemad hakkavad riiklikku tervisekindlustust looma, meie ilmselt varsti kaotama), on selles väitluses sündinud nii mõnigi huvitav blogipostitus. Täna sai Matthew Yglesias maha ühe sellisega, allpool väike tsitaat.
Kõigepealt naiste oodatav eluiga Venemaal:
Graafiku põhjal jõuab Yglesias sellisele järeldusele:
But the point, broadly speaking, would be that the dread U.S.S.R. actually did a perfectly decent job of providing the sort of goods—health care, basic education, subways, nuclear missiles, vast prison camps, satellite launch vehicles—that in most democracies are provided by the state. It did a bad job of providing things like appealing clothing, consumer electronics, popular entertainments, cars, etc. that are generally provided by the private sector. In Cuba everyone’s dirt poor and generally leave crappy lives with few goods, but the literacy rate is high and the state of public health is excellent considering the poor overall economic situation. And even in the United States, about half of health care is financed by the state—a free market approach to senior citizens would be a disaster.
Yglesiase jutu üldisem taust on see, et mõne vabariiklaste partei paremäärmuslase arvates viib üleüldine riigi poolt pakutav tervisekindlustus ‘meerikamaa otseteed sotsialismi, mis on muidugi paha-paha. Samas, nagu Yglesias ülalpool osutab, on mõningad sotsialistlikud režiimid tüüpiliselt riigi poolt pakutavate kaupade ja teenuste loomise ning jagamisega päris hästi hakkama saanud 
Häkkerid Goldman Sachsi leivakoti kallal
Sellal kui ma nädalavahetusel Vana-Vigalas HRL’is rokkisin, oli ‘meerikamaal FBI’l käed-jalad tööd täis. Nimelt võeti kinni endine Goldman Sachsi töötaja Sergey Aleynikov, keda süüdistatakse algoritmilise kauplemise rakenduse lähtekoodi varastamises.
Sündmus on oluline seetõttu, et algoritmiline kauplemine börsil (või automaatne kauplemine… kuidas seda nüüd tölkidagi) on Goldmani jaoks oluline rahalehm. Sedavõrd oluline, et mõni närvilisem tegelane ennustab selle sündmuse tõttu Goldman Sachsile hukatust ja kadu. Elame-näeme…
Pikemalt teeb asjaoludest juttu Matthew Goldstein ja FT Alphaville’i blogi (siin, siin ja siin).
Tänased lingid (30.06.2009)
Nädalavahetus oli tänu mu ISP pingutustele suhteliselt internetivaba. Praeguseks on suurem ummistus meilboksides likvideeritud ja riideris on kõigest ~150 lugemata Olulist Postitust
- Tundub, et sõnusin reedel ära, Edward Hugh tegigi Eestist juttu: Eesti kael lätilikus silmuses.
- Mida arvab üks tänapäeva teismeline Sony Walkmanist
- Suri kuulus inimene
- Scientific American majandusmullide tekkimisest ja lõhkemisest
- Teeme ise röstri. Sõna otseses mõttes ise, alates rauamaagi hankimisest ja töötlemisest…
- Omaaegsed küttide ja korilaste ühiskonnad olid äärmiselt vägivaldsed
- Cicero: britid on liiga rumalad, et olla head orjad
- Maailm vananeb
- Kas järgmine panganduskriis on küpsemas Hiinas?
Ja päästa meid ära Michael Jacksoni käest…
Kogu maailma lapsed hingavad kergendatult — tuntud pedofiil onu Michael on meie hulgast lahkunud, loodetavasti lõplikult. Kuigi olgem ausad, on ka vastupidiseid kõlakaid.
Olen täna Jacksoni teemalist hüsteeriat jõuliselt eiranud, sellest hoolimata pääsesid mõned artiklid spämmifiltrist läbi. Kõigepealt ajas Jacksoni surm juhtme kokku internetil. Siis avasin üle pika aja Guardiani feedi, kus esimesena vaatas vastu Hadley Freemani lugu sellest, kuidas Jacksoni surm ei ole samasugune harras moment, kui oli seda Diana surm.
PS. Kõik onu Michaeli surma üle halajad peaks panema kohustuslikus korras (üle) vaatama Martin Bashiri dokumentaalfilmi, kus kallis kadunuke räägib sellest, kuidas ta jagas voodit 12 aastase vähihaige Gavin Arvizoga.
PPS. Kohustuslik jutjuubi video asemel sobib hästi laul nimega “Bag of Weed” Family Guy 7. hooajast, kus on onu Michaeli otsesõnu mainitud. Aga noh, sellest laulust olen juba jõudnud kirjutada…
Edit: Ezra Klein, arvab, et ainus mis jääb on muuska. Oh oidku selle eest…
Veel üks edit: Iraani ajatolla Mis-ta-nimi-nüüd-oligi ja Mark Sanford ilmselt tänavad Michaeli kuna tema surma töttu jääbi nii see kui ka too olulise meediakajastuseta…
Ja veel üks edit: Popikuningas ja sotsiaaldemokraatia.
Keskerakondlaste mure kotlettide pärast
Poleks mitte uskunud, et kunagine lugu kelner Jürist ja pilastatud kotletist siiani kirgi kütab. Lugupeetud keskerakondlased, see, kelle kotletile sülitati, ei olnud Edgas Savisaar! No ja kui partei peajoon käsib restoranides ülbamas käia, siis oleks ehk aeg partei peajoont muuta. Ajakirjandusega norimisest rääkimata…
Keskerakondlik link jõudis minuni läbi Sergo kommentaari.
Tänased lingid (24.06.2009)
Sellal kui meil siin inimesed sambaid avasid ja end kuradikesteni juua üritasid, on nemad seal bloginud ja muidu huvitavaid artikleid kirjutanud nigu segased. Väike valik:
- Miks ei kasuta Ameerika konservatiivne ajakirjandus sõna ‘piinamine’
- Scneier turvalisusest: Petuskeemide psühholoogiast
- Kas paljad naised on kõik ühesugused: elu stringides
- Kas Läti on uus Argentina? Sama jutu seletab veidi populaarsemalt lahti FT Alphaville – Läti Achilleuse kand: deposiidid
- VoxEU’s hakkas silma ka muud huvitavat. Käesoleva majanduskriisi jooksul on valik arvamus pöördunud migrantide vastu, kuna nad on heaoluriigile täiendav majanduslik koorem. Paremäärmusluse poole liikumise asemel tasub kaaluda ka teist lähenemist, migratsiooni ja heaoluriigi lahtisidumist
- Scientific American: majandusmullide tekkimine ja lõhkemine
Tänased lingid
Piinamised Alžeeria sõja päevil
Kas Google muudab meid rumalaks?
Sularahata majanduses on negatiivsed intressimäärad võimalikud
Ning lõppeks, miks meeldivad liberaalsetele blogijatele kõikvõimalikud graafikud? Vastus on siin.
Maret Merisaar, töörahva vaenlane
Tänasest töölepingu seaduse vastuvõtmisest kirjutab EPL niimoodi:
Lisaks viimse kui üheni saalis viibinud vähemuskoalitsiooni poliitikutele andis oma hääle töölepinguseaduse vastu võtmise poolt ka roheliste fraktsiooni kuuluv Maret Merisaar.
No mis ma oskan õelda, rohelised on poliitilise süütuse kaotamisega kuidagi väga hoogu läinud. Huvitav, kas proua Merisaar viskus ise laskeavale või oli see partei raudne tahe, mis ta sinna ajas?
Tegelikult ei imestaks üldse, kui enne valimisi käbipartei ja rohelised avastavad, et neil on ikkagi väga palju ühist (käbid?) ja Strandberg saab loa oma leivakoti oravate riiulinurgale toetada.
Pilt on muidu võetud friigikogu veebist.
