Pangalaen kui ilmavaade. Vasakmõtte võimalusest

Kui nooremas keskeas inimene võtab pangalaenu umbes paari-kolmekümneks aastaks, siis mis ajaks saab ta selle makstud? Eeldusel, et inimese sissetulekud oluliselt ei muutu, siis pensioniks saab laen tasutud. Hea õnne korral saab näiteks enne pensioni veel viis-kuus aastat raha koguda või siis lapsed ülikooli saata. Kui meid peaks tabama permanentne majanduskasv ja sissetulekud muudkui suurenevad, siis saab ehk enne pensionit tegeleda asjadega mis ka tegelikult inimest huvitavad, mitte ei too ainult raha sisse. Näiteks kasvatada suvilas tomateid või võtta seljakott ja kaduda pooleks aastaks kuhugi sooja kliima ja vähelagastatud loodusega paika. (Kui paari-kolmekümne aasta pärast selliseid kohti veel leidub, eksole) Kas pole mõnus?

Tegelikus elus on lisaks rõõmudele paraku ka mured. Nõme töö ja veelgi nõmedam ülemus, kes esimesel võimalusel kindlasti palgakulusid kärbiks. Kes käib viimasel ajal äraseletatud näoga ringi ja räägib midagi kinnisvarakrahhist ja majanduslangusest. Ja siis veel see liiklus, juhtub avarii ja veedad järgmise aasta haiglas ning taastusravil. Terveks võib ju uuesti saada, kuid kodu on vahepeal haamri alla läinud. Ja siis veel mustmiljon pisimuret, mis üha kuhjuvad ja kuhjuvad… Kui saadaks õige kõik pikalt ja võtaks korraks aja maha?

Aga ei saa. Kui pank ehk annakski maksepuhkust, siis elama peab ka millekski. Ise saaks veel kuidagi õhust ja armastusest elatud, kuid vat lastest on kahju. Ja naine ütles ka kindlalt ära, et tema ei ole kahe eest nõus rügama. Sääst? See läks laenu omafinantseeringuks. Ja mida sa tagasimaksete kõrvalt ikka säästad.

Ja nii paar-kolmkümmend aastat. Elu võib olla täiesti elatav ja isegi tore, eeldusel et füüsiline tervis ja närvid vastu peavad. Kuid sellisel elul on hästi konkreetsed piirangud. Mõnele võivad need olla olulised, mõnele jälle mitte. Ja kui me oleme majanduslikus mõttes hullusärgis, siis oma vaimus saame me olla vabad, on ju nii?

Kui veidi ringi vaadata, siis selge vastus eelmisele küsimusele on: ei ole, ei saa olla. Üldine suhtumine näib olevat see, et kui minul on sitt olla, siis peab kõigil olema sitt olla. Seega paneme põlema, keelame ära, tehtud! Miks peaks mingite heidikute pärast muretsema, kui enda muresidki ei jõua ära muretsetud? Solidaarsus… see on vist see loom mida keedeti aeglasel tulel ja sinepikastmes? Ja siis hakkab mingi tegelane seletama, et peab olema… sa võta, kurat, endale eluasemelaen, osta põllule küprokonn ja siis vaatame, kellega sa, raisk, solidaarne oled!

Ajab närvi ja teeb vihaseks. Selle närvitsemise ja viha nägemiseks ei pea kaugele minema, piisab kui mõnes portalis ilmub artikkel, milles hälbitakse partei peajoonest või milles räägitakse asjadest või nähtustest mis end lõhkilaenanu elustiiliga ei haaku. Näiteks homoparaadist. Eksju, need kommentaarid. Viimane näide EPList: MihkelRaua artikkel Parempoolne stalinism. Osalt on käesolev jutt kommentaar Arni kommentaarile.

Jutu lõpus olevat Analüütiku kommentaari lugedes tuli mu selline mõte: kas ei peaks püüdma olla parempoolse proletariaadiga solidaarne ja võtma selle pangalaenu ikkagi ära? Ühelt poolt saaks tunda, mida tähendab olla kaasaegses ühiskonnas ori. Teiselt saaks karjudes triibulise maika seljas katki rebida: ka meil on laen, ka meil on sitt olla, aga meie muretseme kõigi õnnetute pärast ja tunneme kaasa kõigile, kellel on sitt olla!

Advertisements
Pangalaen kui ilmavaade. Vasakmõtte võimalusest

5 thoughts on “Pangalaen kui ilmavaade. Vasakmõtte võimalusest

  1. analyytik ütles:

    “Jutu lõpus olevat Analüütiku kommentaari lugedes tuli mu selline mõte: kas ei peaks püüdma olla parempoolse proletariaadiga solidaarne ja võtma selle pangalaenu ikkagi ära?”

    Loll! Kuidas Sa enam solidaarne saad olla kui endal silme eest must.

    “Ühelt poolt saaks tunda, mida tähendab olla kaasaegses ühiskonnas ori.”

    Selleks on ka lihtsamaid võimalusi. Ehk siis võid Sa niisukuse olukorra “lavastada”. Nii öelda. Minna mingisse mõttetusse firmasse mõttetut tööd tegema mõttetu “palga” eest. Saab orja tunde kätte küll.

    “Teiselt saaks karjudes triibulise maika seljas katki rebida: ka meil on laen, ka meil on sitt olla, aga meie muretseme kõigi õnnetute pärast ja tunneme kaasa kõigile, kellel on sitt olla!”

    Karjuda võib muidu kah. Ja muretseda Ja kaasa tunda. Selleks ei pea ise jama sees olema. Ja üleüldse: analüütiku – see käib küll peamiselt siis psühhoanalüütikute kohta, kes tegelevad teiste inimeste aitamisega, aga ilmselt ka igasuguste teiste kohta – analüütiku ülesanne on kanda eelkõige hoolt omaenda heaolu eest. No ikka selleks, et oleks jõudu ja võimeid ja suutlikkust jne. & etc. teisi aidata.
    Kui endal toss välöjas, siis ei tule aitamisest suurt midagi välja. Või siis tulevad peale need igasugused “kompensatoorsed” värgid.

  2. “Loll! Kuidas Sa enam solidaarne saad olla kui endal silme eest must.”

    Jah, see on probleem. Samas kui endal on silme eest must, siis ei näe õnneks ka teistele säärde karata.

  3. urmas ütles:

    Väike laen ei tee kunagi paha, peaasi et ennast ribadeks ei maksaks. Suurt asja ju ilma laenuta osta ei õnnestu, ja lihtsalt niisama raha tuulde tarbida ju pole ka mõtet.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s