Elu nagu Dilbertis

Allakäik on jõudnud sellesse faasi, et leidsin end kaaluvat, kuivõrd on võimalik mänendžmendist tulevaid huvitavaid mõtteid alluvate ametijuhendite abil neutraliseerida. Lähenemine tundub olevat paljulubav – kui süssadminni kümne käsulaua seas ei ole käsku, et tuleb rumalusi teha, siis ma ei saa inimest selleks ka eriti sundida.

Nüüd jääb veel oodata, et kas sarved kasvavad pähe esmalt mulle, või siis mänendžmendile.

Elu nagu Dilbertis

Majanduskriis on jõudmas massidesse

Selgub, et korteriühistu on lahti lasknud koristaja ja nüüd peavad elanikud ise oma trepid korras hoidma. Koos viimase üüriarvega tuli paber, mille väitel läks koristaja ühistule maksma veidi alla 900 krooni kuus. Tervelt 73 krooni koma millegagi kuus korteri peale, kui täpne olla. Täiesti hämmastav, kui mitu sarvikut selle raha eest saab, naabri Valvel on nüüd võimalus end selle eest poolsegaseks juua.

Kusjuures, ma ei ole üldsegi mitte irooniline. Mis teha, võimalus naabri koera loike trepil koristada ei sünnita hinges teab mis entusiasmi. Lisaks olen tänu nimekirja koostaja ettenägelikusele esimene, kes selle fenomeniga peab kokku puutuma…

Majanduskriis on jõudmas massidesse

Teadus, evolutsioon ja kreatsionism

Ameerikamaa Teaduste Akadeemia on välja andnud raamatu Science, Evolution, and Creationism. Teemaks siis evolutsioon, seda kinnitavad faktid ja see, miks ei peaks kreatsionismi koolis õpetama.

Loodetavasti pannakse see iseenesest lihtne ja lühike raamat ka kunagi maakeelde ümber, nii et seda saavad lugeda meie õpetajad, kreatsionismi populariseerijad ja Haridusministeeriumi usupropaganda talituse töötajad.

Link jõudis minuni TEORBIO listi kaudu.

Teadus, evolutsioon ja kreatsionism

Külmapoolus Tartu

Eilse päeva lugu.

Hommikul toast välja ronides avastasin, et õues on üsna jahe. Aga muidugi ajasin selle varajase hommikutunni, vähese une ja tuule süüks. Sest kes see kraadiklaasi või ilmaennustust ikka vaatab. Šokk saabus mõned kilomeetrid enne Tartut, kui bussis luugid lahti ajasin ja avastasin, et õues on lumi maas. Nägemine ei petnudki mind, õues oligi külm, 15 kraadi vähemalt ja tuul oli muidugi kah. Teekond bussijaamast Wernerisse on senini selle aasta kõige värisevam ja külmem kogemus…

Presekas läks kehvasti, kokutasin, puterdasin ja ajasin lindude taksonoomia segamini. Pagana teadmiste baasid ja pingviinid. Pärast tahvlil olevaid preseka jäänuseid vaadates leidsin veel vigu, olin Nixoni rombi suutnud valesti maha joonistada ja predikaatidega oli ka mingi segadus. Muidugi oli süüdi külm ilm ja magamata öö, mitte aga see, et ma preseks koostamise sõna otseses mõttes viimasele hetkele jätsin.

Mihhail Lotman jäi ka nägemata. Tema asemel esines üks tütarlaps, kes ütles, et Lotmanil tekkis Tallinnas hädaolukord ja pragmaatikast räägib sedapuhku tema. Mingid kännud minu kõrval arutasid loengu ajal, et misasi on hermeneutika ja kes on Sassure. Arutelu tulemusena otsustati, et see semiootika loeng on neil ära jäänud.

Mingi hetk loengu käigus tuli tahtmine tütarlapse jutt ära formaliseerida, kuna mulle kangastus selles teatud vastuolu. Õnneks sain oma ihadest võitu. Ja tagantjärele seda mõttekäiku ka eriti täpselt ei mäleta.

Üks vanamees kurtis veel, et tütarlaps tulistab nii kiiresti, et ei jõua kõike üles kirjutada. Kohe näha, et inimesel puudub Tõnu Luige kogemus. Mitte, et Luik oleks kiiresti rääkinud, pigem olid tema loengud ja neis märkmete tegemine üks teistmoodi väljakutse… Aga see selleks.

Külmapoolus Tartu