Tehnotaluvuse test

sf2001 kaudu j6udsin sellise testini:

You Score as a Transhumanist-Biotech

Transhumanist

Transhumanists believe that humanity can and should strive to attain higher levels of physical, mental, and social achievement through the use of technology. They seek to extend human capabilities and improve the human condition through technology- supporting the quest for immortality, the conquering of death and disease, the amplification of human intelligence, and the capabilities of the human body.

Transhumanists recognize that over time and with technological advancements, man will realize new possibilities for society and human nature and achieve a posthuman condition (becoming more than human). Societal change is an important consequence of technological progress.

Because of this passionate trust in technological advancement, transhumanists generally see all technologies, as long as they don’t jeopardize the non-corporeal consciousness of a person, as being beneficial both to society and to the happiness and advancement of the person. Transhumanists see benefit not only in technologies that address medical necessities, but also aesthetic or recreational demands. They support advances in cybernetics, genetic engineering in clinical settings, embryo design, and other technologies that allow individuals to take control of their biology, and the human species to take control of evolution.

Transhumanists can be either hard-technology oriented–more inclined to add microchips and machines to their lifestyle–or bio-technology oriented–preferring the softer, more natural advancements and modifications that are made available.

[ See All Results ]




Your Results

You scored as a TB
69.6% of people also scored as TB

Other Results9.3% of people scored as BC1.6% of people scored as BL

0.1% of people scored as LU

0.5% of people scored as TC

19% of people scored as TP

PS. Koduse s.taserveri remontimise k2igus on Xi all t2pikud 2ra kadunud. Ylesleidjale klaas dieetvett.

Tehnotaluvuse test

Uusi investeerimistooteid

Hoomasin just ühe kohaliku pangamaja veebiurkas sellist reklaami:

Uus investeerimishoius “Kallinev ostukorv”

Saage osa maailma toiduainesektori pidevast hinnatõusust.

Viimasel ajal pakuvad tõusvad toiduainete hinnad järjest rohkem kõneainet. Maailma rahvastiku kasvuga suureneb mitmetes regioonides toidupuudus ning seeläbi tõuseb ka nõudlus toidu järele, mis hinnad üles viib. Hoolimata tõusvatest hindadest ei prognoosita nõudluse vähenemist.

Kiiresti tõuseb nõudlus toidu järele Aasias ja seda eriti Hiinas, kus elab 22% maailma rahvastikust. Samas on Hiinas kõigest 10% maailma haritavast maast. Samuti on seal vett inimese kohta vähem kui 25% maailma keskmisest. Hiinas toimuv kiire urbaniseerumine ning inimeste jõukuse kasvamine põhjustavad regioonis toiduainete nõudluse suurenemist.

Miks investeerida toiduainetesse just nüüd?

  • Globaalne majanduskasv – Jõukuse kasvades hakatakse tarbima rohkem lihatooteid, mis omakorda tõstab loomade toitmiseks vajaliku tooraine vajadust
  • Suurenev biokütuste nõudlus – Vähenevad naftavarud sunnivad kasutusele võtma rohkem toiduainetest valmistatud biokütuseid
  • Vähenev haritava maa pind – Maailmas jääb järgi aina vähem toiduainete kasvatamiseks sobivat maad
  • Tõusvad kütuse- ja väetisehinnad – Toiduainete tootmine, töötlemine ja transportimine muutuvad pidevalt kallimaks
  • Kliimamuutused – Pidevalt muutuv kliima rõhub toiduainete pakkumist

Just nagu õnnestuks kellegil toiduainete kallinemisest mitte osa saada. Millal jõuab müüki investeerimishoius “Lähenev maailmalõpp”? Või ei ole see äkki piisavalt küüniline?

Uusi investeerimistooteid

Andrei Valentinovi “Jõu Silm”

Venemaa 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse ajalugu tekitab igasugu mõtteid. Kuidas on võimalik, et isevalitsejad ja poliitikud teevad valikutest need kõige halvemad? Miks ebaõnnestusid 1917. ja 1918 aastal kõik suuremad poliitilised jõud, nii et võimu kahmas endale poliitiline esoteerik Vladimir Iljitš?

Tõsisemad inimesed on rääkinud vabamüürlastest (Miks ei sõlminud Kerenski sakslastega separaatrahu? Ei ole ju võimalik, et kogenud poliitik teeb sedavõrd rämeda vea lihtsalt niisama.) Natuke vähem tõsised inimesed on rääkinud ja räägivad siiani juutide ja illuminaatide vandenõust.

Üks teine sort vähem tõsiseid inimesi, nimelt ulmekirjanikud, on läinud teist teed. Бои местного значенияMillalgi eelmise sajandi üheksakümnendate keskel tekkis venemaal ulmekirjanduse alamžanr nimega krüptoajalugu, st varjatud, salajane ajalugu. Selliste raamatute autorid üritavad lahti arutada ajaloolisi sündmusi, tungida ajaloo kulisside taha. Selle žanri eredamateks näideteks on Zvjagintsevi romaanid (eriti näiteks “Бои местного значения”), Lazartšuki ja Uspenski “Посмотри в глаза чудовищ” ja Valentinovi epopöa “Jõu Silm”.

Neil raamatutel Посмотри в глаза чудовищon ühiseid jooni nii tagamõttes kui ka sužees. Käputäis ausaid inimesi võitleb mingi 20. sajandi kulgu määrava salajase jõuga. Sarnane on kronoloogia: tegevus algab Kodusõja päevil ja jätkub eelmise sajandi üheksakümnendateni. Lazartšuki&Uspenski ning Valentinovi raamatuid seovad ühised teemad, nagu Tiibet ja “punane” maagia. Zvjagintsevi ja Valentinovi ühisosa on veelgi suurem: võitlus käib ümber katsete maa ajalugu parandada või solkida; Kodusõda kui võimalus proovida mingeid uusi teooriaid või tehnoloogiaid, selle alternatiivne kulg.

***

Kirjanik Andrei ValentinovАндрей Валентинов nägi ilmavalgust aastal 1992, mil 1990date alguses ulmekirjanikuks pööranud ajaloolane Andrei Valentinovitš Šmalko kirjutas vastvalminud romaani “Преступившие” alla just selle nime. Romaan õnnestus avaldada 1995. kogumikus “Книга Небытия”, väidetavalt oli see Andrei Valentinovi esimene pikem avaldatud tekst.

“Jõu Silma” esimene triloogia (kirjutatud aastatel 1993 – 1994) käsitleb aastaid 1920 – 1921, teine triloogia (kirjutatud 1994 – 1995) käsitleb 1937 – 1938 aastaid ja kolmas triloogia (kirjutatud 1992) aastaid 1991 – 1992. Autori sõnul kujutab iga triloogia ajajärku, mil rahva vastupanu usurpaatoritele oli kõige suurem.

Epopöa eellugu on selline: sureb üks prominentne bolševik 1890datel aastatel asumisel koolerasse ja edasi tegutseb tema nahas mingi ebamaine jõud. See ebamaine jõud on idealistlikult meelestatud ja üritab tuua kommunistlikku utoopiat maa peale. Kuidas asi edasi läks, lugege ise 🙂

Erinev kirjutamise aegОко силы. Первая трилогия. 1920-1921 годы annab end triloogiate juures ka tunda: kolmanda triloogia algus on üsna krobeline ja sumbuurne, tegevus läheb korralikult käima alles peale kolmekümnendat lehekülge. Samuti on kolmas triloogia vihjelisem ja elliptilisem kui esimesed kaks; on olemas selge vastandus hea ja kurja vahel (mis hilisemates triloogiates kaduma läheb), samuti on kapaga kristlikku müstikat.

Teise triloogiaga on aga hoopis isevärki lugu. Kultuura-alaseid allusioone peetakse juba iidamast-aadamast hea kirjanduse tunnuseks, ja selles suhtes on head kirjandust teinud ka Valentinov. Kõigepealt poleemikaОко силы. Вторая трилогия “Meistri ja Margarita” ning selle autoriga, mille eest saab Valentinov oma kümme tugrikut kätte küll. (Ma ei ole siiani päris mõistnud, miks “Meistrit ja Margaritat” hinnatakse. Tõepoolest, naiivsevõitu hästi loetav raamat läheb noortele, alles maailma avastavatele inimestele hästi peale. Aga omast arust just nagu täiskasvanud lugejad?) Siis vihjed Dombrovski ja Mandelštami teostele ja biograafiale. Ja lõpuks pea kohustuslik ekskurss antiikmütoloogiasse, sedapuhku siis Orfeuse ja Eurydike loo uustöötlus. Milleks?

***

Omaette teema on triloogiate õhustik. Positiivsed kangeased surevad, negatiivsed aga jäävad. Selle kohta on Valentinov ühes intervjuus rääkinud järgmist:

“Jõu Silm” on romaan XX sajandist. Kogu see lugu on vahelduva eduga vastasseis. Vastasseis, mis lõppes väga ebamääraste tulemustega. Sest ajaloos on hea ja kuri suhtelised. Nad on alati sõdinud, hävitades kümneid miljoneid inimesi. Aga mille nimel? See ei ole alati mõistetav.

[…]

Erinevalt minu kallist sõbrast Vassili Zvjagintsevist, epopöa “Odüsseus lahkub Ithakast” autorist, [minul] positiivsed kangelased ei võida. Vastupidi, nad hukkuvad.

[…]

Remarque’i ramatute kohta on hea ütlus: “Temal kõik tegelased surevad, sellest hoolimata on raamatud optimistlikud.” Tõepoolest, “elu lõpeb teadagi millega” (J. Brodsky), nii või teisiti kõik surevad. Seetõttu ei pidanud Remarque tähtsaks mitte surma fakti ennast, vaid selle konteksti: seda kuidas kangelased elavad ja hukkuvad. Minu kangelased elavad ja surevad nagu tõelised inimesed.

[…]

Ühe teatud välismaise hindaja arvates on romaan “liiga tõsine”. Selles osas ei saa ma kuidagi aidata. Süüdistati ka “konjutuursuses”, seda tuli kõige sagedamini kuulata. Kaua ei saanud aru, milles asi. Mõistsin. Osa lugejaid näeb (otseselt või kaudselt) fantastikas ennekõike “tegelikusest” irdumise kirjandust. Neile on vaja parunite ja draakonitega maad U, lugeda tegelikest, mitte eriti lihtsatest sündmustest nad lihtsalt ei taha. Mida vähem lõbus on elu, seda tugevam on tõmme eskapismi suunas. Siit ka fantasy praegune populaarsus. “Jõu Silm” ei anna võimalust lõõgastumiseks, enda unustamiseks mugavas kunstlikus maailmas.

***

Ah jaa. Nähes, et inimestele pole kommunistlik utoopia siiski päris meele järele, põgeneb Vanahalb alternatiivsesse reaalsusesse, 1919 aastasse ja ulatab seal abikäe valgetele. Et luua hoopis kapitalistlikku utoopiat. Kui Zvjagintsevil on tulemuseks “juhitud demokraatiaga” utoopia, siis Valentinovil on tulemuseks massilised hukkamised, passirežiim, koonduslaagrid ja poliitiline politsei.

Andrei Valentinovi “Jõu Silm”

Uued väljakutseid riigiametis ja klaasfallosed, ehk 9. nädal

Teade mu lahkumisest tõi meie ettevõttes kaasa hädavärbamise laine (vt seda ja seda). Suure Ülemuse pintslitõmbed on nendes kuulutustes täiesti näha, mina näiteks küll selle peale ei tulnud, et “kaasaegsete storage lahenduste tundmine” motivatsioonipaketti panna. Tahaks loota, et see personaliotsing annab parema tulemuse, kui mina eelmisel aastal saavutasin…

Lisaks vihjas (varsti juba endine) ülemus, et talituse juhatajat ta esialgu aktiivselt otsima ei hakka, et äkki soovib keegi organisatsiooni seest selleks hakata. Nii et ootan huviga, kes mu kingadesse soovib ronida. If you try walking in my shoes, eksole. Mõned mu alluvad on viimasel ajal üpris tigedate nägudega ringi käinud, nii et vähemalt üks hädavärbamise laine võib veel tulla…

***

Vabadussõja klaasfallose pooldajad on suutnud annetustena koguda tubli sajandiku selle maksumusest. Võidusamba vastased on kokku saanud veidi üle 6k allkirja. Kellel on suurem? Eks seda näitab aeg… Et minu hääl on ka selle 6k sees, siis loodetavasti saab vastastel olema vähemalt sama suur, kui pooldajatel 😉

***

Carol Bergi “Flesh and Spirit” ja Breath and Bone” kannatavad täiesti lugeda. Algus oli veidi aeglane, siis aga läks action korralikult käima ja käis enam-vähem lõpuni välja. Bergi poolt loodud maailm ja midagi raamatute tonaalsuses meenutas natuke Patricia McKillipi “Riddle-Masteri” triloogiat. Õnneks ei vaju Bergil lõpp sedavõrd ära, kui McKillipil ja higi, verd ning vägivalda on Bergil ka rohkem Nii et tugev neli minu poolt.

Uued väljakutseid riigiametis ja klaasfallosed, ehk 9. nädal