Nädala alguses ajasin paigast kosmilise tasakaalu. Kuna 7/8 meie tegude tagajärgedest tuleb meile tagasi, siis on mul praeguseks veidi sassis elektrolüütide tasakaal, lisaks veel kolme öö jägu unevõlga.
Neljapäeval sattusin Sergoga ölut jooma. Hiljem üritasime teha pub crawl’i, mis küll haledalt läbi kukkus, sest Kuressaaares pannakse pubid öhtul kell üksteist kinni. Enne veel õnnestus saada “Vanast Konnast” haput Rocki. Müügitsikk kehitas õlgu, et näe on jah sogane, a mis tema sinna teha saab. Ei viitsinud hakata seletama, et äkki võiks vaadi välja vahetada ja uue ölle valada. Loodetavasti hakkab Kuressaare joomaurgaste turule mingi hetk tekkima ka konkurentsi, nii et sellised olematu teenindusega kohad ära kaovad. Seniks aga vältigem.
Reede, laupäev ja osa pühapäevast möödus imelisel Kavandimaal. Kohalikku koloriiti täiendas mu eelmise tööandja IT, kes seal oma suvepäevi pidas. Nagu ütles kunagi üks mu endine alluv (keda ma olen siin plogis juba korra hea sõnaga meenutanud 🙂 ), et IT on eluaeg üks karskuse ja kasinuse paik olnud. Ta ei teadvat ühtegi teist eluala, mille esindajad sedavõrd palju joovad, kui just ehitajad välja arvata. Ehitajaid ei tea kommenteerida, IT aga… või mis seal ikka. Mingi hetk peaks pildid fotokast välja võtma ja need ilmarahvale naeruks välja panema. Kahju ainult, et välgu patareid väsisid mingi hetk ära, nii et osa laupäevaöisest trallist jääb vaid elama legendidena.
Millega lõpetab oma tööd kire ja andumusega võttev itimees? Õige, murtud maksaga. Mõnel on küll ka murtud pankreas, aga neid on vähem. On see siis murtud maks või mingid ealised iseärasused, aga samasuguse andumusega kui nooruses enam bohheemitseda ei viitsi. Järgmine hommik peale vägevamat pidu on jube olla, ja kui tervis tegelikult ehk lubakski joomist jätkata, puudub motivatsioon. Nii et mine või motivatsioonikoolitusele 😦
***
Kuidas elada pime talveaeg üle tulevikus, mil nafta nafta on otsas ja elektrit ei ole? Kui pole elektrit siis pole ka internetti ja kolle ei saa ka arvutis tampida. Pea ainus võimalus on panna öllelaar käima ja muutuda osakeseks kohalikust koloriidist.
Kellele ölu ei meki, see saab ajada õuntest või marjadest veini või katsetada puskariaparaadiga. Aga mõte ja lõpptulemus jääb samaks.
***
PPS. Motivatsioonikriisi teemadel on sõna võtnud ka PH. Kommentaariks niiplju, et seltskonna sobimatuse vastu aitab hästi seesama isetehtud ölu, peedivein või sõõm eriti jälki naabrimehe poolt keedetud puskarit 😉