Taevas Toompea kohal on jätkuvalt pilvitu

Ja puhub soe kevadine briis. Kuidas muidu seletada mäe otsast alla valguvaid optimismilaineid? Näiteks EPL kirjutab täna järgmist:

Peaminister Andrus Ansip avaldas täna Eesti Päevalehele veendumust, et Swedbanki ja SEB klientide rahad on kindlates kätes.

“Me võime Rootsi pangandussüsteemi usaldada ja meie pankade pärast muretseda põhjust ei ole,” lausus ta.

Tõepoolest. Mis saab aga siis, kui mõni puude raiumisel tekkivatest laastudest peaks meid tabama? Võtame näiteks sellise stsenaariumi. Investorite usaldus Swedbanki vastu kaob lõplikult ja hoiustajad hakkavad raha pangast välja viima. Reservid vähenevad ja mingi hetk ilmub ühe teatud Swedbanki tütarfirma kontorite uksele silt: “Täna laenu ei saa.” No kohe üldse ei saa, sest raha laenamiseks lihtsalt ei ole ja niipea ei tule ka. Kui palju see meie heaolu mõjutab?

Või siis selline võimalus: Swedbanki üks teatud tütarfirma ostab ära emapanga halvad investeeringud. Peale mida tehakse tütarfirma hädamüük mingile Rootsiga mitteseotud ettevõttele. (Pole viitsinud uurida, kas selline emafirma varade kantimine ka juriidiliselt võimalik on.) Rootsi maksumaksja hingab kergendatult. Aga meie?

Või mis saab siis, kui mõni meie eksporditurgudest ära kukub. Ei, mitte Venemaa, mingi muu, läänepoolsem. Mis saab siis?

Võiks ju eeldada, et meil on riigitüüri juures keegi, kes on kodutöö ära teinud ja oskab vastata. Aga võta näpust:

Valitsus Eesti pankade võimaliku kokkukukkumise puhuks omapoolset tegevuskava koostanud pole ning peaministri meelest ei saagi sellist plaani teha.

“Ei ole olemas stsenaariumi a, b, c, või d. Iga kriis on unikaalne ning lahendused, kui

selline kriis peaks tekkima, on samuti unikaalsed,” ütles Ansip.

Valitsus aitab seda, kes ennast ise aitab, või kuidas see Mart-poisil oligi. Kes aga aitab valitsust, kes enda aitamise (planeerimise) asemel eelistab puusalt tulistamist?

PS. See kõik on juba olnud. Sama jaburaid optimismilaineid tulvas Toompealt allalinna ka siis, kui tekkisid esimesed alalaekumised riigieelarvesse. Eks me tea küll, mis oli tulemuseks. Tahaks loota, et sedapuhku läheb tõesti paremini.

Advertisements
Taevas Toompea kohal on jätkuvalt pilvitu

Kui tervik on väiksem kui osade summa

Avastasin täissuitsuvorstilt “Saaremaa” hiljuti sellise kirja:

100g toote valmistamiseks on kasutatud:
veiseliha 88g, sealiha 29.5g

Kuhu kaob 17,5g liha, võib ainult oletada.

***

Reedene “Sõpruse puiestee” Rock Cafe’s oli täielik katastroof. Selle urka resideeruv kõrvahaige oli saanud oma maitse järgi helipuldi nuppe keerata, nii et Vainola laul ei kostnud muu müra seest eriti välja. Küsisin veel enne lahkumist puldi taga valvavalt nagalt, et miks niimodi? Vastus oli see, et ega tema ei tea, see oli enne nii pandud.

Tegelikult on vaja päris tõsist annet, et spst’st metallibänd teha. (Nagu oleks järjekordne koorem emeksi väravast sisse sõitnud, tavatseb üks mo tuttav selle kohta õelda.) Umbes sama tulemuse saab, kui xmms’is ekvalaiseri nuppe suvalises suunas liigutada, ja midagi pidi seal ka üle võimendama… krt, ei mäletagi enam kuidas selleni jõudsin. Igatahes, vähe kobedama helitehnika puhul jääb minu oskustest sellise tulemuse saavutamiseks väheks.

Kui tervik on väiksem kui osade summa

Sarah Palini ameerikalik lugu: vägistamisohvrite maksustamine

Kurjad ajakirjanikud on komistanud järjekordsele luukerele Sarah’ veimevakas. Nimelt sellal kui Sarah oli Vasilla linnapea, hakkas linn võtma vägistatutelt meditsiinilise läbivaatuse ja esmaabipakikeste eest raha.

Kuna tõendite kogumise eest pidid maksma ainult vägistatud, mitte aga näiteks murdvarguse ohvrid, siis sellise maksustamise poolt saadetav sõnum on muidugi üheselt mõistetav. Igati mõistetav on ka see, miks osariik Vasilla linnal sellise tegevuse ära keelas. Blogosfääris ringleb aga ringi kõlakas, et siin ei ole asi mitte (pere)vägivalla propageerimises, vaid hoopis Sarah äärmuslikus abordivastasuses. Nimelt olla esmaabipakikese sees rasestumisvastane tablett, mille manustamist vähevalgustatud prolaiferid ekslikult abordiga samastavad.

Mida iganes, Sarah on huvitav ja vastuoliline kandidaat, elu tema targa juhtimise all saab kindlasti olema märksa huvitavam, kui George W. ajal. Seda enam, et tema presidendiks olemise peamiseks kvalifikatsiooniks peetakse Vasilla linnakese juhtimise kogemust.

Sarah Palini ameerikalik lugu: vägistamisohvrite maksustamine

Päeva tsitaat ja blogtree palmidega tapeet

Tsitaat tuleb Nancy Duartelt:

By the way, cheesy metaphors are a cop-out. If you feel tempted to use a picture of two hands shaking in front of a globe, put the pencil down, step away from the desk, and think about taking a vacation or investigating aromatherapy.

Tsitaat on pärit see Garr Reynoldsi raamatust “Presentation zen

***

Blogtree totaka palmidega tapeedi vastu aga saab nii. Parem hiireklõps pildil, edasi ‘Adblock image’, klikk-klikk-klikk, ja juba näebki blogtree uus kujundus parem välja.

Loodetavasti on blogtree tegijad mõistuse häält kuulda võtnud ja selle tapeedi ise ära koristanud. Kontrollimiseks Adblocki filtreid näppida paraku ei viitsi…

Päeva tsitaat ja blogtree palmidega tapeet

Oracle ühineb Amazoni pilvearvutusega

Tundub, et Larry selle aasta pommuudis lekkis juba välja: Oracle Enters the AWS Cloud

Pole viitsinud Oracle ja Amazoni hinnakirju uurida, et mis tingimusel selline innovatsioon end ära tasub. Millegipärast on tunne, et vaevalt see oluliselt odavam tuleb, kui Oracle On Demand 😉

Edit: Larry osas panin siiski mööda. Tänavune läbi aegade kõige innovatiivsem toode (kui viilutatud leib muidugi välja arvata) on hoopis Oracle Exadata Storage Server Software.

Oracle ühineb Amazoni pilvearvutusega

Sarah Palin jääkarude vastu

Sellal kui meie kohalikud Palini hagiograafid on usinaste tema elulugu maakeelde ümber panemas (vt näiteks seda, seda ja seda), ei ole ka Jänkistani liberaalne ajakirjandus käed rüpes istunud. Palini vägitegudest vestab näiteks see NYT’i lugu. Rääkimata juba Maureen Dowdi kolumnitest samas lehes.

(Hmm, Maureenilt tahaks küll kunagi autogrammi küsida, ikkagi üks minu lemmikkolumniste läbi aegade…)

Keda huvitab Sarah läbi aegade kõige jubedam lugemiselamus, siis Alyson Booksi blogis on mõned huvitavad lingid.

Sarah Palin jääkarude vastu

Kanepisõprade raske elu

Täna avaldas postimees.ee sedavõrd huvitava artikli, et seda peab kohe pikemalt tsiteerima:

Eesti kanepisuitsetajad kurdavad, et nende lemmikuimasti on muutunud raskesti kättesaadavaks – saab vaid läbi häda ning liiga viletsat ja kalli hinnaga.

Tallinnas elav kõrgharidusega välismaalane Michael (31), kes tarvitab vahel harva kanepit, kurdab, et marihuaana on Tallinna tänavatelt kadunud ja mõlemad tema tuttavad diilerid kinni võetud, kirjutab Eesti Ekspress.

Siiski, läbi raskuste on mees harva grammikese puru kätte saanud, aga see ei anna talle põhjust rõõmustamiseks, sest hinnad on aastaga kahekordistunud ning Eestis leviva kraami kvaliteet alla käinud ning tarbijad enam müüjaga otse kokku ei puutu, saades kraami tuttavate tuttavate kaudu.

Pärast enda vana diileri trellide taha panekut uue leidnud ehitaja Margus (25) vahendas, et uue varustaja sõnul käib eelmise aasta kevadest alates nõiajaht, mistõttu ei juleta enam kanepit müüa ja see lööb ka hinnad üles.

Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas samas leidis, et kanep pole kuhugi kadunud – lihtsalt aeg-ajalt esineb perioode, kus turul valitseb defitsiit.

Mina kui igipõline öllesõber tunnen end Postimehe poolt reedetuna. Kus oli see väljaanne, kui Edik Tallinnas kuiva seadusega eksperimenteeris?! Kas postimees.ee pakkus lohutust teatades, et poliitilise lehmakauplemise tulemusena lükkub õhtune alkoholimüügi keeld kahe tunni võrra edasi?! Ei! Raisk, ma ütlen!

PS. Ekspressi lugu, mida Postimehe usinad orjad refereerisid, oli veidi teises võtmes. See tähendab, hoopis vähem humoorikam.

Kanepisõprade raske elu