Dissidentidest

Ruutsoo loeng Kumus. Oli huvitav, samas lõppmulje on kuidagi nukker, see tähendab, nostalgiline…

Kui tädimees kinni pandi, olin ma just kooli läinud või kohe-kohe minemas. (Tema nimi käis muide ka Ruutsoo jutust läbi, tema oli see, kes vanglast mõne päeva puhkust sai.) Aasta siis oli vist 1983, kui mälu ei peta. Sellest ajast ei mäleta ma eriti midagi. Mingi hetk hakkasid täiskasvanud vahetevahel rääkima teemal, et kas saba on taga, või mitte. Üks äge nõukogudevastane jäi ootamatult vait. Samas kõige eredam mälestus 80date esimesest poolest oli see, kuidas Leonid Iljitš päeval mürtsuga auku lasti ja kuidas õhtuses reportaažis seda kohta enam ei olnud…

1986 – 87 oli hoopis huvitavam aeg. Olin suurem ja jõudsin tegevust paremini jälgida. Oli Hirvepark, MRP-AEG ja selle infobülletäänid. Neist esimeses oli miitingu stenogramm, lugesin huviga. Mis järgmistes oli, seda hästi enam ei mäleta, vist mingi poliitiline rähklemine. Tagantjärele mõeldes võis see mulle tunduda pigem kui mingi kehvavõitu stsenaariumiga spioonifilm, mitte aga poliitiline võitlus. Või kuipaljud tollal üldse midagi poliitikast teadsid?

Aga jah, praeguseks on sellest saanud lähiajalugu. Loodetavasti saab see lugu kunagi kellegi poolt ka kirja pandud. (Ja loodetavasti ei ole selle kirjapanijateks mitte isand Laar või härrased Vahtre või Niitsoo.)

PS. Näitusel on trükiviga. 1973 emigreerus vist siiski Andrei Sinjavski, mitte Sinavski. 🙂

PPS. Huvitav, kes oli see triibulise pintsakuga härra? Nägu olen siin-seal näinud, nimi aga meelde ei tule…

Dissidentidest

KMFDM ja Tohuvabohu. Õhtune luuletus

Avastasin täna netis ringi kolistades, et 21. augustil jõuab müügile KMFDM‘i uus plaat nimega Tohuvabohu. Nimi kõlab tuttavalt, kas pole? 🙂

Miks ma aga üldse selle plaadi otsa komistasin? Nimelt on KMFDM uuesti välja andnud kunagi Wax Trax! Recordsi all ilmunud albumid, What Do You Know, Deutschland?‘iga alates ja Adios‘ega lõpetades. Digitaalselt tohterdatud, kenad värvilised bookletid koos üldhuvitava jutu, piltide ja laulusõnadega, ja puha.

Kui nüüd mõelda, kuidas üheksakümnendate teisel poolel sai makist KMFDM’i kuulatud… Mitte et ma seda aega kangesti tagasi tahaksin, kuigi mingilt ajahambast puretud kassetilt lindistamisel ja pärast selle pehmelt õeldes puuduliku kvaliteediga lindistuse kuulamisel oli oma võlu küll.

***

Flesh

Into this void I will give my self-control
Inside this noise is a weak and Godless soul
Give me what I know
Feel this ego

There’s a rusty halo on my head
It must have been something that I said
This is the dome of my betrayal
This is the final broken nail
Fill this hole
Suck this soul
I am the thing that I can’t control

Press my flesh
Flesh

These eyes are twitching like a cup of squirming flies
When I’m on my knees you can do just what you please
Give me what I know
Feel this ego

There’s a rusty halo on my head
It must have been something that I said
This is the dome of my betrayal
This is the final broken nail
Fill this hole
Suck this soul
I am the thing that I can’t control

Press my flesh
Flesh

Inside this noise is a weak and Godless soul

Nummi, kas pole?

KMFDM ja Tohuvabohu. Õhtune luuletus