Isamaalisus on uus must

Näib, et isamaalisuse abil annab tänapäeval müüa kõike, kaasa arvatud Kosmikuid. (Ja Leedo parklat muidugi ka, aga see on juba veidi teine teema.) Või nagu ütleb Mart Koldits:

Muusikalise poole eest seisab hea ansambel Kosmikud. «Ansambel esitab lugusid nii etenduse ajal kui ka selle eri osade vahel,» ütles Koldits. «Kõlavad laulud nende seni viimaselt, üsna isamaaliste sisuga plaadilt.»

Päris huvitav, mis AMJOB‘i peal see “üsna isamaaline” siis on, “Lydia Koidula haud” äkki?

Tegelikult lahendas Kolditsa sõnavõtt ühe olemusliku probleemi: Kosmikuid tahaks näha küll, samas ülejäänud tantsu ja tralli kogeda ei tahaks. Kui Kosmikud on mõõda Leedo parkla avaüritust laiali määritud ja pealegi veel “üsna isamaalise” sisuga, siis peab ikkagi nende ülejärgmist kontserti ootama…

Advertisements
Isamaalisus on uus must

Sotsialiseeritud meditsiin

Jänkistanis on käimas väitlus üldise (riikliku) tervisekindlustuse teemadel. Kuigi nende probleemid on meie omadest mõneti erinevad (nemad hakkavad riiklikku tervisekindlustust looma, meie ilmselt varsti kaotama), on selles väitluses sündinud nii mõnigi huvitav blogipostitus. Täna sai Matthew Yglesias maha ühe sellisega, allpool väike tsitaat.

Kõigepealt naiste oodatav eluiga Venemaal:

Graafiku põhjal jõuab Yglesias sellisele järeldusele:

But the point, broadly speaking, would be that the dread U.S.S.R. actually did a perfectly decent job of providing the sort of goods—health care, basic education, subways, nuclear missiles, vast prison camps, satellite launch vehicles—that in most democracies are provided by the state. It did a bad job of providing things like appealing clothing, consumer electronics, popular entertainments, cars, etc. that are generally provided by the private sector. In Cuba everyone’s dirt poor and generally leave crappy lives with few goods, but the literacy rate is high and the state of public health is excellent considering the poor overall economic situation. And even in the United States, about half of health care is financed by the state—a free market approach to senior citizens would be a disaster.

Yglesiase jutu üldisem taust on see, et mõne vabariiklaste partei paremäärmuslase arvates viib üleüldine riigi poolt pakutav tervisekindlustus ‘meerikamaa otseteed sotsialismi, mis on muidugi paha-paha. Samas, nagu Yglesias ülalpool osutab, on mõningad sotsialistlikud režiimid tüüpiliselt riigi poolt pakutavate kaupade ja teenuste loomise ning jagamisega päris hästi hakkama saanud 😉

Sotsialiseeritud meditsiin

Maret Merisaar, töörahva vaenlane

Pilt pärit friigikogu veebistTänasest töölepingu seaduse vastuvõtmisest kirjutab EPL niimoodi:

Lisaks viimse kui üheni saalis viibinud vähemuskoalitsiooni poliitikutele andis oma hääle töölepinguseaduse vastu võtmise poolt ka roheliste fraktsiooni kuuluv Maret Merisaar.

No mis ma oskan õelda, rohelised on poliitilise süütuse kaotamisega kuidagi väga hoogu läinud. Huvitav, kas proua Merisaar viskus ise laskeavale või oli see partei raudne tahe, mis ta sinna ajas?

Tegelikult ei imestaks üldse, kui enne valimisi käbipartei ja rohelised avastavad, et neil on ikkagi väga palju ühist (käbid?) ja Strandberg saab loa oma leivakoti oravate riiulinurgale toetada.

Pilt on muidu võetud friigikogu veebist.

Maret Merisaar, töörahva vaenlane

Tarbimise maksustamise võlu ja valu

Eile siis tõstis friigikogu käibemaksu 2% võrra. Sellega seoses tekib kaks küsimust:

  1. Millal tekivad meil esimesed tarbimispõgenikud?
  2. Kas loodetud täiendav maksutulu ka tegelikult laekub?

Teine küsimus ei ole niisama laest võetud. Vaatame näiteks viimaste aastate Saksamaa jaekaubanduse tulemusi:

Aastal 2007 tõstis Saksamaa oma käibemaksu määra 3% võrra. Sellest alguse saanud jaekaubanduse mahtude langus on seda muljetavaldavam, et 2007 oli Saksamaal majandusliku buumi aasta. Tahaks loota, et meil käibemaksu tõstmisest tekkiv käibe langus on ajutine ja ei too kaasa pikaajalist trendi.

Pilt on tegelikult pärit Edward Hughi artiklist “The Clock Is Ticking Away Under Latvia”, seal on pikemalt seletatud, mis on sellise langeva trendi põhjusteks ja mida need põhjused Lätile (ja tegelikult ka meile) võivad tulevikus kaasa tuua.

Tarbimise maksustamise võlu ja valu

Päeva tsitaat

tuleb sedapuhku küll eelmisest nädalast. Daniel Gross ütles Niall Fergusonist rääkides välja järgmised kuldsed sõnad:

H.L. Mencken tagged the Puritans as people possessed of the “haunting fear that someone, somewhere, may be happy.” Ferguson represents a strain of intellectual Toryism bedeviled by the haunting fear that someone, somewhere may be getting social insurance.

Painavat hirmu, et keegi kusagil saab äkki sotsiaaltoetust, tuleb ka meie “valgetes erakondades” üksjagu ette. Nimesid ei hakka eraldi välja tooma. Eks neid viimase aja sotsiaalministreid ja tulnukaid mäleta igaüks.

Päeva tsitaat

Kuuldused koalitsiooni surmast on mõnevõrra liialdatud

Epl refereerib Ivari Padarit nii:

Küsimusele, kas sotsiaaldemokraadid lahkuvad täna koalitsioonist, vastas Padar, et otsused on peaministri kätes ja kogenud poliitikuna usub ta, et igasugused variandid on veel võimalikud.

Võtame näiteks sellise variandi: sotsidele ebameeldivad otsused võetakse rahvaliidu häälte abil vastu ja peale seda jätkab koalitsioon samas koosseisus, tugevamana kui ei kunagi varem. Kuidas tundub? Mõne poliitiku poolt edastatavaid sõnumeid arvestades täiesti võimalik. Järgmine piinlik moment saab olema see, kui ametiühingud tänavatele tulevad ja streikima hakkavad, aga küll Pihl ka selle vastu rohtu leiab.

Vägisi jääb mulje, et mõni poliitik on ülemäära palju kogemusi kogunud ja vajab hädasti elukutse vahetust…

***

Lõpuks midagi ka varikoalitsiooni teemadel, Sillu saatis:

“Olgu, täidame käsud,aga Rüütli paneme välisministriks”. Andrus ja Mart muhelesid. Suur oli reedel nende üllatus, kui Arnold tööle tuli.

***

Edit: Tundub, et koalitsioonist siiski enam elulooma ei saa, väidetavalt esitanud Ansips presidendile avalduse sotside vallandamiseks

Kuuldused koalitsiooni surmast on mõnevõrra liialdatud