Isamaalisus on uus must

Näib, et isamaalisuse abil annab tänapäeval müüa kõike, kaasa arvatud Kosmikuid. (Ja Leedo parklat muidugi ka, aga see on juba veidi teine teema.) Või nagu ütleb Mart Koldits:

Muusikalise poole eest seisab hea ansambel Kosmikud. «Ansambel esitab lugusid nii etenduse ajal kui ka selle eri osade vahel,» ütles Koldits. «Kõlavad laulud nende seni viimaselt, üsna isamaaliste sisuga plaadilt.»

Päris huvitav, mis AMJOB‘i peal see “üsna isamaaline” siis on, “Lydia Koidula haud” äkki?

Tegelikult lahendas Kolditsa sõnavõtt ühe olemusliku probleemi: Kosmikuid tahaks näha küll, samas ülejäänud tantsu ja tralli kogeda ei tahaks. Kui Kosmikud on mõõda Leedo parkla avaüritust laiali määritud ja pealegi veel “üsna isamaalise” sisuga, siis peab ikkagi nende ülejärgmist kontserti ootama…

Advertisements
Isamaalisus on uus must

Nädala kokkuvõte

  • Läppar on jätkuvalt remondis. Väidetavalt olla suvi, puhkused ja järjekord.
  • Stabiilne võrguühendus on kodus taastunud. Samas vahetan ikkagi ISP välja, vähemalt on neil hädaabiliini teine ja sellelt vastavad ignorandid on ehk ka teised.
  • Varukoopiad on nõrkadele. Tõsiselt. Üks asi on mu läppari kõvakettal olnud ühe serveri privaatvõti, teine asi on aga ühe meie kliendi nelja aasta raamatupidamise andmed. Nad maksavad muidugi minu kaks ja pool päeva kinni, aga siiski. See, et IBMi kohalik kontor ei suuda TSM’i Oraclega tööle panna, ei ole nüüd küll hea põhjus äritegevuse lõpetamiseks, eksole 😉
  • Lisaks pean tööl kolima ühest toast teise. Pooleteist aasta jooksul on see juba neljas uus tuba. Eks seda võis ka ette aimata: peale meie BU lagunemist jäin praegusesse tuppa suisa üksi ja eks see jäi asjaomastele isikutele silma.
  • Kas ma juba ütlesin, et kõigest sellest on räme kopp ees? Ja puhkusest on mõõdas vaid kaks nädalat :S

PS. Vahepeal on wordpressi editor lakanud Opera Minis töötamast. Samas on Opera niigi edukas, näiteks Internet Exploder näitab wp überbarokse dashboardi (töölaua?) asemel ainult valget lehte. Ja oma mobiiliinterfeissi disainija võiks nad profülaktika mõttes maha lasta.

Ühesõnaga, näib et kolin oma blogi ära. Praegune kandidaat on Typepad. Nemad vähemalt üritavad oma teenust mobiilis kasutatavaks muuta…

Nädala kokkuvõte

Eesti Post innovatsiooni radadel

Kui poleks olnud EPLi lugu Eesti Posti järjekordsest sigadusest, siis oleks ma täna saabunud pakiteatega homme Toompuiestee kandekeskusesse kõmpinud. Või mida oleks teie sellise pakiteate peale teinud:

eesli_post

Nüüd aga on mul meeldiv võimalus homme nende klienditelefonile helistada. Emailima ei hakka, see pole üldse kindel, kas nad seal lugeda ja kirjutada mõistavad, infotehnoloogiliste vahendite valdamisest rääkimata 😉

Eesti Post innovatsiooni radadel

Mis keelel, see meelel

Kirjutan siin dokumenti ühe süsteemi varundamisest ja taastamisest. Sihtgrupiks need, kes arvutit näevad esimest korda, kuid sellest hoolimata omavad hirmsat tahtmist disaster recovery‘t teha. Muuhulgas sain esimese hooga maha sellise lausega:

Allpool on mõned riskid koos õpetusega, mida peale riski realiseerimist teha.

Päris huvitav kirjaviga, kas pole? Ühelt poolt, ega ma nüüd nii skeptiline ka teatud kodanike suhtes ole. Samas on jällegi see oracle-l’i lõim kenasti värskelt meeles 🙂

Mis keelel, see meelel

unless $spring

On ajaratas ringi käind ja nii olen viimasel ajal tegelenud nende asjadega, millega kümme-viisteist aastat tagasi sai niiõelda professionaalset tegevust alustatud. Jaman kodukootud monitooringuga ja kirjutan Perlis skripte. Tegelt oleks võinud need skriptid ka Lispis kirjutada, niiõelda kiusu pärast, aga kuna aeg on raha, siis sai mindud Perli teed. Ah jaa, Nagios tundub olevat uue sajandi nähe, eelmise aastasaja 90date lõpust sellist asja nagu ei mäleta…

Tegelikult oleks see päris lahe: Nagiose plugin, mis tõmbab käima Emacsi, mis tõmbab käima ühe Emacs Lispi skripti, mis omakorda Teeb Midagi. Asja veelgi overenžineerimiseks tuleks vast J2EE otsa mõni freimvöörk ehitada.

Aga pealkirjas tsiteeritud luulerida on pärit ühest perli haikust:

print STDOUT q
Just another Perl hacker,
unless $spring

Pärit on see kaameli-raamatu teisest trükist (1996), autoriks ilmselt Larry Wall.

unless $spring

Moodsa elu sõnastik

Nädalavahetusel sai suheldud noorte inimestega, protsessi käigus täienes aktiivne leksikon kahe sõna võrra:

  • wigger — valge inimene, kes püüab käituda nagu, ütleme,  afroameerika, afrobriti või kariibi päritolu tegelane
  • gelmet — kui ülemäära palju juuksegeeli pähe mätsida, siis nii kutsutakse tekkivat soengut

Vot nii.

Moodsa elu sõnastik

Õhusõit kui ajavõit

Andrei Sinjavski abikaasat Maria Rozanovat pidasid paljud nõiaks. Kunagi liikus Pariisis ringi isegi vastav anekdoot:

Läheb Maria Vassiljevna podi, et osta luuda. Müüja küsib:

“Kas pakin sisse või lähete lennates?”

(Anekdoot pärineb Zinovi Ziniku artiklist “Korvike kodumaa mullaga”, ilmunud ajakirja Syntaxis 36. numbris.)

***

Seekord otsustasime Kuressaarde sõita lennukiga. Peamine entusiast oli R, mina lasin end niisama kaasa vedada.

Esimene hädakuulutaja oli ema, kes helistas millalgi viie paiku õhtul, et Kuressaares ei ole lennuilma. Ega me ei lasknud end sellest segada, sest Kilulinnas oli lennuilma küll. Äsja sadama hakanud märg lumi ei olnud üldsegi seda moodi, et võinuks probleeme tekitada.

Peale tšekkinni meenus, et kohalikel lendudel on vist sama fašistlik turvakontroll kui rahvusvaheistelgi. Lisaks meenus kurb tõsiasi, et peale eelmist Kuressaares käiku (mis päädis sellega, et ootasin 11 tundi Kuivastu sadamas praami väljumist) jäi kott lõpuni lahti pakkimata, nii et alumistes kihistustes võis olla nii mõndagi keelatut. Kiire inspektsioon näitas, et paanikaks pole siiski põhjust, ainus suurem anum oli odekapudel, mis oli õnneks 90 milliliitrit suur.

Peale koti läbivalgustamist selgus, et olin turvatöötajate uudishimu lootusetult alahinnanud. Kotist kraamiti välja fotokas ja Canoni objektiivid. Seda kas torud läbi paistavad, nad õnneks uurima ei hakanud. Järgmisena tekitasid ebatervet uudishimu Andrei Sinjavski vanglakirjad (kokku kolm kõidet). Ja et päev oleks lõplikult kirjas, leidsid nad kusagilt sokkide vahelt plasku kalvadossiga.

Noh, plasku jäi õnneks alles, sisu pidin vetsus välja kallama. R. imestas küll, et miks ma seda ära ei joonud. Ausalt öeldes ei tulnudki sellist mõtet, võib-olla seetõttu, et see polnud teab mis hea kalvadoss. Mingisugune Pere Magloire, kui mu nõder mälu mind ei peta…

Turvakontrollist eluga pääsenud, asusime pardale laskmist ootama. Boarding venis ja venis, kuni törts peale kaheksat teatas läbi mögafoni üks ärajoond naishääl, et lend on halva ilma tõttu Kuressaares edasi lükatud. Kiire kõne emale — Kuressaares olla ilm täitsa korralik, tuult ei ole, ei saja, kuigi on päris niiske.

Järgmisena tuli seesama hääl eetrisse millalgi üheksa paiku, ja viimasena törts peale kümmet. Siis teatas ta lennu tühistamisest. Eesli Aeru kassas rääkis kassatibin, et nad võivad meid järgmise päeva hommikul bussiga Kuressaarde läkitada. Kui see meile tõesti ei peaks meeldima, siis nende kodulehel saab ära täita formulari ja kui veab, siis kantakse meile raha arvele üle.

Hea sõnaga peab veel märkima Eesli Aeru täpset ajastust, kuna viimane buss Kuressaarde väljub kell 22:00. R. oli kuidagi eriti väge täis, väitis et tahab kellegile molli anda. Et 350 krooni maksvat bussisöitu tema küll ei taha, jne. Mina nii radikaalne ei olnud, pigem saatsin mõttes paar palvet Püha Turumajanduse poole, et see vaese Eesli Aeru vaevad pankroti läbi kiiresti lõpetaks. Kas minu jõulusoovi ka kuulda võetakse, peaks selguma õige pea…

PS. P-mehes olla olnud lennu ärajäämise teemal suisa uudisnupp. Nimelt olla Kuressaare lennujaamal puudu mingid aparaadid, nii et lennukid ei saa seal maanduda, kui pilved on madalamal kui 150 meetrit. Vot nii.

Õhusõit kui ajavõit